Muusika
-
Ansamblid U: ja EMTA UMA esitasid „Sügisfestil“ Gérard Grisey, Tristan Murail’ ja Philippe Hureli loomingut.Rene JakobsonNüüdismuusikat langeb „Sügisfestil“ nagu lehti
„Sügisfest“ tõstatab küsimusi kokkuleppelistest mängureeglitest ja paneb „värske heli“ üle järele mõtlema.
2 minutit -
Pealelend – Monika Mattiesen, festivali „Afekt“ kunstiline juht
19. – 26. X leiab esimest korda aset nüüdismuusika festival „Afekt“, mis toob siia hulga maailmanimega eksperimentaalseid heliloojaid ja ansambleid.
Kuidas sai eesti heliloojate festivalist nüüdismuusika festival „Afekt“ ja mis on uues kontseptsioonis teisiti?
Tahaksin kõigepealt öelda paar sõna eesti heliloojate festivali kohta. Festival sündis Tartus. See on meil ainulaadne pretsedent, et üks linn algusest peale toetab nüüdismuusika festivali. Festivalipaigaks valiti Jaani kiriku varemed, et seda kontserdipaigana tutvustada.…2 minutit -
Galina Grigorjeva, sõnumitooja
Viinakuu algus tõi kahel järjestikusel õhtul kodumaisele koorimuusikale lisa kahe Galina Grigorjeva uudisteose näol.
Collegium Musicale 6. sünnipäeva kontsert 3. X Kultuurikatlas. Dirigent Endrik Üksvärav. Kavas Galina Grigorjeva „Psalm 104“ (esiettekanne) jpm.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori 35. hooaja avakontsert, sarja „Peadirigendid“ esimene kontsert „Päikeselaulud“ 4. X Estonia kontserdisaalis. Dirigent Kaspars Putniņš. Kavas Galina Grigorjeva „The Dark Night of the Soul“ ehk „Hinge pime öö“(esiettekanne) jm.
Ukraina juurtega Galina Grigorjeva on meie kunstmuusikas omamoodi…3 minutit -
Muusikapreemiatega väärtustati muusikainfot
Tänavusel rahvusvahelisel muusikapäeval väärtustati senisest rohkem tegevust, mis seotud muusikainfo talletamise, mõtestamise ja muusikaarmastajast lugejani viimisega. Muusikanõukogu preemia sai Tiina Mattisen pikaajalise panuse eest muusikakultuuri mõtestamisel ja jäädvustamisel (seda tööd on ta on muu hulgas aastakümneid teinud Sirbis ja jätkab nüüd ajakirjas Muusika). Kultuurkapitali preemiad pälvisid Priit Kuusk Eesti muusikaelu kroonika järjepideva kogumise ning Eesti Muusika Infokeskus täpse ja mitmekülgse muusikainfo levitamise ja kogumise eest kaks aastakümmet. Laureaatidelt oli…5 minutit -
Majesteetlik, kuid jahe
Kuninglik Filharmooniaorkester on iseäranis tugev dramaatilise ja tumedamat sorti muusika esitamisel.
Kuninglik Filharmooniaorkester (London), dirigent Charles Dutoit. Kontsert 27. IX Estonia kontserdisaalis.
Mis meenub briti klassikalisele muusikale mõeldes? Väljapaistvad heliloojad – kindlasti. Suurepärased solistid – loomulikult. Ja muidugi Euroopa üks suuremaid klassikalise muusika festivale BBC Proms, millega festivali hing ja süda Sir Henry Wood juba 120 aastat tagasi sealses ühiskonnas klassikalisse muusikasse palju soojema suhtumise lõi.…4 minutit -
Pae Kollektiiv, sisukas ja loogiline
Kompositsioonitervik töötas ja lausa kuus torumeest said oma paremad küljed teostes esile tuua.
Pae Kollektiiv 29. IX Tallinna teletornis: Allan Järve (trompet), Johannes Kiik (tromboon), Aleksander Paal (sopransaksofon), Mairo Marjamaa (altsaksofon), Indrek Varend (tenorsaksofon), Lauri Kadalipp (baritonsaksofon), Martin-Eero Kõressaar (bass), Hans Kurvits (trummid), Kirke Karja (klahvpillid, helilooming).
Brutaalsed kihistused vahelduvad veel agressiivsema improga. Kui on laamendamine, siis minnakse sellega lõpuni. Kui on ilu, siis lastakse sel vabalt kesta ja kulgeda. Selline on Pae Kollektiivi muusika…2 minutit -
Parketi pealt asfaldile
ERSO muusikud jagati Telliskivi loomelinnakus laiali.
ERSO koosseisud muusikapäeval 1. X Telliskivi loomelinnakus. Meelis Vind ja ansambel, ERSO naistšellistide kvartett C-MIMM, ERSO Brass, keelpillikvartett Prezioso, Triin Ruubel ja Mati Lukk, ERSO vioolakvartett, Kaido Suss ja Mari-Katrina Suss, Liz Wirestring alias Liis Viira, VGV Trio, ERSO flöödikvartett, Triin Krigul ja Vambola Krigul, ERSO löökpillirühm, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Andres Kaljuste, lugeja Ardo Ran Varres jt.
Kavas: Meelis Vind,…3 minutit -
Kui tugevus on ka nõrkus
September kontserdielu tervikuna ei moodusta konteksti, mis üksiksündmust mõtestaks.
Mida tahta kontserdielult? Eks ikka mitmekesisust. Et oleks võimalik kuulata sümfoonilist ja kammermuusikat; et oleks kõikvõimalike ajastute muusikat; et kontserdisaalides kõlaks nii tuntud kui ka tundmatute autorite looming; et saaks kaeda juba kogenud kollektiivide kui ka uute tulijate tegemisi; et saaks kogeda konservatiivsust ja eksperimentaalsust; et oleks kontserdisarju, festivale ja mõndagi muud põnevat. Esitused võiksid…3 minutit -
Klähvib, ei pure – Muusik on kangelasettevõtja
Mis see artisti elu ikka muud on kui üks lõbus viisike. Elab nagu linnuke oksal – lõõritades. Ei pea vara ärkama, trolliga tööle kimama, kaheksa tundi kellegi kolmanda heaks rabama. Käib õhtul oma tunnikese laval ära, magab lõunani ja nii see elukene veereb, kuni temast saab midagi Ivo Linna taolist. Mida selline EASist otsib? Umbes nõndaviisi vaatab asja peale terve talupojamõistusega inimene. Eks siis seleta talle, et päris…4 minutit -
Väliselt efektne
„Lendava hollandlase“ stsenograafia on keskpärase lavastuse tugevamaid külgi.
Itaalia kunstniku Apparati Effimeri videoprojektsioon koos Inglismaal töötava Yannis Thavorise kujundusega (saan aru, et ta on ka kostüümikunstnik, kuna kavalehel viimast eraldi ei nimetata) teevad Pamela Recinella lavastatud „Lendava hollandlase“ atraktiivseks ja vaatemänguliseks, lisades sellele režiis puuduvat dünaamilisust, kuid flirdivad publikuga kahjuks ka stampide ja äratuntavate stereotüüpide keeles. Kogu stsenograafia parim ja ühtlasi läbiv osa ongi…2 minutit
