Toeta

Kunst

  • Ebasümpaatne asi ja ideoloogiamaastikud
    Bruno Tombergi disainitud radiaator kuulub eesti disainiklassikasse, kuid võib nii mõnelgi vaatajal tekitada ebameeldivaid mälestusi.
    Madis Kurss

    Ebasümpaatne asi ja ideoloogiamaastikud

    „Sissejuhatus Eesti disaini“ köidab vaatajat isiklikul tasandil: sel püsinäitusel ei domineeri hea maitse ega tippdisain luksuskauba mõttes, neid asju leidus igas kodus.

    Keiu Krikmann
    5 minutit
  • Materjalipõhisus ahvatleb noori skulptoreid
    Noore skulptori preemia pälvinud Sarah Nõmme arvates on juuksed bioloogiline mass, mille kaudu saab rääkida tabudest, müütidest ja rituaalsusest. Tema installatsiooni juustest vilditud esemed toovad esile meisse kodeeritud ebavajalikud tundmused.
    Loora Kaubi

    Materjalipõhisus ahvatleb noori skulptoreid

    Sarah Nõmm: „Meie minevikus on tavasid, mida nüüd peame naise õigusi piiravaks, aga (naise)keha reglementeeritakse ja stigmatiseeritakse ka tänapäeval.“

    Urmas Lüüs
    4 minutit
  • Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku autasu läks Lätti
    Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku autasu pälvinud Kristine Krauze-Slucka (1979) kaitses möödunud aastal Läti kunstiakadeemias magistrikraadi ja ta on läti kunstis tuntud tegelane. Tema installatsioon „Orgatoopia“ oli Riias möödunud sügisel väljas RixCi galeriis.
    Pressifoto

    Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku autasu läks Lätti

    Andra Orn: „Pikaajaline kogemus žüriis näitab, et pahatihti tahetakse teha väga turvalisi ja tavapäraseid valikuid. Selle vältimiseks üritame žüriisse kaasata eri taustaga inimesi.“

    Reet Varblane
    4 minutit
  • Kõik sõltub vaatenurgast ja valgustusest
    Ivo Lille looming hakkab tööle ennekõike kohaspetsiifilisena, sest teoseid ümbritseval ruumil, valgusel ja varjudel on määrav roll
    Paul Kuimet

    Kõik sõltub vaatenurgast ja valgustusest

    Pilvi Ojamaa, Ivo Lille ja Tiina Sarapu näitus moodustavad eesti klaasikunsti ajaloo kontsentreeritud peatüki, näitlikustavad meie klaasikunsti viimase poolsajandi arenguliine.

    Karin Vicente
    5 minutit
  • Dialoogi tekkeks on vaja aega
    Sigrid Viiri foto seeriast „Kontor kallis kodu“ (Me & Co) soolonäituselt „Võltspuhkaja“ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis 2019. aastal, dialoogipartner Maarin Mürk.

    Dialoogi tekkeks on vaja aega

    Sigrid Viir: „Kui lõpetada usk lõputusse kasvu, jääks meil rohkem aega olla aktiivsemad kodanikud ja empaatilisemad inimesed ning asjade üle järele mõelda.“

    Anneli Porri
    11 minutit
  • Arhetüüpide järelelu
    Holger Loodus. I love eternal life. Foto, 2019.

    Arhetüüpide järelelu

    Holger Loodus on väljapanekus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“ puudutanud piiritletud probleeme, kuid pakub sealjuures filosoofilise üldistusega universaaltasandit.

    Elnara Taidre
    4 minutit
  • Koroona ja külmkapp
    Galeriis on külmkapi peal magnetitena eksponeeritud vihje algsele näitusele, seintel on kolm Kelleri enda komplekti, mis jõudsid osalejate koju, ja pisut eemal on ühekordsete fotokaameratega tehtud analoogfotod, maastiku, ruumi jms vaated. Aga mida pole, on külmkapid ja näitusevaated (vaid paari erandiga).
    Martin Buschmann

    Koroona ja külmkapp

    Raul Kelleri mõte tuua oma tööd vaatajani ka eriolukorra tingimustes näitab hästi ära, kuidas töötab kunstniku aju siis, kui kuidagi ei saa, aga kuidagi ikka peab saama.

    Martin Buschmann
    5 minutit

  • Robert-Rudolf Volk 8. II 1921 – 10. III 2021

    10. märtsil suri 100 aasta vanusena Tartu Kunstnike Liidu vanim liige, kiviraidur Robert-Rudolf Volk.
    Volk osales II maailmasõjas Saksa armees ja seetõttu jäid kunsti­kooli uksed talle suletuks. Ta alustas kiviraiduri karjääri 1948. aastal Anton Starkopfi ateljees, kus õppis ja töötas klassiku surmani 1966. aastal. Jätkates seejärel Tartu kunstifondi monumentaalateljee meistrina, aitas Volk kaasa arvukate monumentide ja skulptuuride teostamisele. Ta õpetas tehnilist kiviraidumist Tartu kunstikoolis.
    Robert-Rudolf Volk oli andekas,…
    1 minut
  • Olulised asjad. Akadeemiline õunakook
    Kõik üliõpilased said sama koguse täpselt samu koostisosi ja küpsetasid kooki täpselt sama retsepti järgi, kuid koogid maitsesid isemoodi. Maitset muudab väikseimgi kõrvalekalle standardist.
    Urmas Lüüs
    ,

    Olulised asjad. Akadeemiline õunakook

    Mõne kuu eest avanes kunstiakadeemias metallitöökoja akna tagant möödujale veider vaatepilt. Üliõpilased seisid ümber suure jahuse laua ja mätsisid koogivormidesse tainast. Mööda koridore hõljus magus kaneelilõhn. Mitmed jäid vesise suuga pikemalt piidlema, kiigati ruumi sisse. Palusime loengut mitte segada, kuid soovitasime…
    Urmas Lüüs
    4 minutit
  • Muuseuminäitus ärgitab kogumisindu
    Lembit Saarts. Habaneera. Õli, paber, 1960. Perekond Värniku kogu.

    Muuseuminäitus ärgitab kogumisindu

    Külli Värnik: „Mikkeli muuseumi näitus on hästi meie moodi: väljapanek on kujundatud aastaringina, millest jääb kodune tunne. Kuid sellegipoolest oleme nii mõnegi oma kogu teose nagu uuesti avastanud.“

    Reet Varblane
    7 minutit
Sirp