Kunst
-
Merike Rehepapp: „Disaini sotsiaalset tähendust on kaua alahinnatud. See pole ainult töö teistega, vaid ka iseendaga.“ErakoguEesti haridus on disainipöördeks valmis
Merike Rehepapp: „Maailm ei tervene, kui seda püüab parandada seesama katkine hing, kes selle on kujundanud. Kõigepealt tuleb inimene terveks saada, muuta tema hoiakut ja mõtteviisi.“
9 minutit -
Ilona Gurjanova: „Eesti disain on moodi läinud.“Piia RuberKuhu kaob aeg? Disain annab vastuse
Ilona Gurjanova: „Disainis tegeletakse aina enam sotsiaalse aspekti ehk keskkonnadisainiga alates kaasamise disainimisest kuni lahenduste väljatöötamiseni.“
9 minutit -
Leonardo Meigase tugitool Katarina pälvis rahvusvahelise mööblidisaini- ja sisekujunduse auhinna (SIT Furniture Design Awards) tugitoolide kategoorias peapreemia.Tiit VeermäeDisain ajaproovi katlas
Leonardo Meigas: „Nii disaineri kui ka kunstniku töö on seotud uue loomisega. Disainer peab suutma oma tegevust põhjendada, kunst on aga vaba, jätkuks vaid selgitajaid.“
7 minutit -
Lapsepõlves pühapäevakoolis käies kujutasin seda paika … hmm … kuidagi lopsakamana ette. Sislej Xhafa installatsioon „Paradiso“, 2003.Urmas LüüsOlulised asjad. Patused asjad
Tõnu Õnnepalu on osutanud, et lisaks „hästi“ elamisele, tahab inimene ka „õigesti“ elada.1 Hetk kui Aadam ja Eeva sõid hea ja kurja tundmise puust, polnud esimene pärispatt, vaid murdepunkt, kus Jumal õppis inimest usaldama. Kuis nii? Aadam ja Eeva adusid teo…4 minutit -
Boriss Uvarovi ekspositsiooni keskne teos on „Valge joone vaatlus“, 2000. Teos kuulub Narva muuseumile.Roman-Sten TõnisooValge joonega karma
Boriss Uvarov on Narva kunstnik, sest tema kunsti tõlgendusobjekt on Narva ka siis, kui teose pealkirjas ega aineses ole osutatud Narvale.
4 minutit -
Näitusel „Värv kui idee“ domineerivad jälle tahvelmaal ja värviprobleem ning pigem küsitakse seal, mis saab maalikunstist ja värvikultuurist kontseptuaalse järgsel ajal.Stanislav StepaškoMaaliga on kõik hästi
Arsi projektiruumi näitus „Värv kui idee“ on märkideks tihendatud kokkuvõte viimaste aastate silmapaistvamatest maalinäitustest.
5 minutit -
Robin Nõgisto värviküllasesse siseruumi astumiseks ei pea kannatlikult ukseluku kallal nokitsema, abitult sõnadega seina kraapima või kartlikult uksematil jalgu pühkima. Ta ootab, aken avali.Mari Volens / Tallinna KunstihooneRobin Nõgisto igavesed maasikavälud
Robin Nõgisto on jäänud suuresti omapäi sammujaks: ta ei küsi kuigivõrd hetkesuundumustest ega püüa praeguse ajaga dialoogi astuda, vaid vaatab pigem tagasi.
4 minutit -
Peeter Lauritsa fotoinstallatsioon lõi Tünnigaleriis ürglooduse tunnetuse ja vaimsuse.Morrow ShootsElus ja äge värk
„Biotoopial“ on eeldusi, et seal realiseeruks nii konverentsinduse kui ka kunstinäituse utoopia.„Biotoopia“ päevakajalisus saab ajas ainult kasvada.
6 minutit -
Kuraator Zane Onckule ja kunstnik Sophie Thun poseerivad ruumis, mis on näituse „Ma ei mäleta mitte midagi: sisenemine ZDZi hoomamatusse valdusesse“ ajaks muudetud pimikuks.Marge MonkoRadikaalne ja tundlik
Sophie Thun: „Zenta Dzividzinska kuulus naiskunstnike põlvkonda, tänu kellele minu põlvkonnal on kõik võimalused teha kunsti, ja fotograafiat käsitletakse kunstina.“
9 minutit -
Annika Haasi visioonist lähtunud Elo Liivi ja Uko-Aija Heintalu ehitatud kasvuhoone ühildub igati näitusega.PressifotoOleme siin selleks, et elada
Annika Haas on andnud sõna portreteeritavaile ja nood on saanud ennast näidata. Portree pole vaid ilupilt, selles peab olema natukene rohkem kui killuke portreteeritavat.
4 minutit
