

Erakoguga kaasas käiv lugu võib kompenseerida kaootilisust ja loosse süvenemine võtta sama palju aega nagu ultrakontseptuaalsete näituste ja teoste läbitöötamine.

XX sajandi alguseks oli vineerist toolipõhi Lutheri vabriku kõige edukam ekspordiartikkel. Tempel „Luterma“ ei anna garantiid, et tool ise on valmistatud just seal.
Justė Jonutytė: „Ärge lükake edasi oma esimest ostu liiga kaugele, sest koguja õpib praktikast rohkem kui teooriast, esimene omandatud teos õpetab rohkem kui ükski raamat.“

Disaineritel ei ole raske öelda, et nende töö on ka kunst, kunstnikele aga ei meeldi, kui nende oma sildistatakse disainina.

Corina L. Apostol on hoidunud viimase viie-kuue aasta kunstipildis domineerima kippunud üheplaanilisest düstoopiaõhustikust ja andnud kunstile võimaluse maailma asjades kaasa rääkida.

Riia nüüdiskunsti festivalil „Survival Kit“ on võetud lähivaatluse alla hoolitsuse osa ühiskonnas, kus hoolitakse vaid võimekusest.

Francisco Martínez: „Selle asemel et paluda kunstnikke maailma muuta, ma pigem vaatlen veel kriitilisemalt struktuure, mis panevad kannatama prekaarsuse käes.“


Fotokuu peanäituse kuraatoritöö on põhjalik, teosed on tähendusrikkad ja saatetekstid mõjuvad monograafiana, kuid näitus kui tervik läheb kaduma, sest on liialt hajutatud.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.