-
XIII sajandil rajatud Niguliste kirik kujunes aja jooksul Tallinna kauneimaks hoonete kogumiks. Kirikul õnnestus pääseda isegi 14. IX 1524. aasta pildirüüstest. Reformatsioonijärgnegi aeg tõi meistritele siin suuri tellimusi.
Kuuekümne aasta taguses pommirünnakus põlesid Niguliste kantsel, väärid, orel, suurejooneline pingistik, hinnalised epitaafid. Pärast sõda langesid sisse kiriku võlvid, lõhkudes hauaplaate. Paljud raidkivid läksid aja jooksul kaotsi.
Hoone ehituslugu uurinud ja selle rekonstrueerimist juhtinud Mai Lumiste…
-
Võib-olla on eeldus kogunisti vale ning Sepa ja Balti tööd osutuvad moodsa kodanikuühiskonna kõdukunstiks, kestvaks uneks, turvaliseks materjaliks, mida edumeelne kuraator saab oma ruumides moodsa kunsti pähe serveerida, et potentsiaalne kultuuritarbija, -vaatleja tunneks ilmtingimatult ruumi sisenedes ära: see ongi moodne kunst. Sepa turritava kaheksajala (mille otsa mul end avamisel korra torgata õnnestus ? osaluskunst!) teravate jäsemete siruulatus on põrandal kollaste viirgudega märgitud; ohtlik ala, siia sisenedes…
-
Näitus ja kaitsmised Rotermanni soolalaos 28. V ? 4. VI.
Maal
Rotermannis on väljas neljast maalieriala lõpetajast kolme tööd (Tõnis Saadoja näitus ?Harjutus? on Linnagaleriis). Kristi Laanemäe triptühhon ?Subjektiivne reaalsus? mõjub rünnakuna eesti kunstimaailma autoriteetide vastu. Selles subjektiivses reaalsuses on Kaido Ole käekirjast saanud Kostabi maailma laadne konveieriprodukt, tarbijahordide piiramisrõngasse on sattunud vaene Pegasus, loomingu sümbol, kes figureerib ka EKA vapiloomana. Jaan Elkeni isiku mõnitamine…
-
Pole ka ime, sest sarja terviklikum näitus toimus ju 1977. aastal Kunstihoone galeriis. Et sellal kataloogi, veel vähem sellekohast raamatut välja anda oli võimatu, sest tsensuur kõrvaldas nimetatud näituseltki mõned tööd ning 1984. aasta juba väiksema ekspositsiooni Draakoni galeriis KGB hoopis sulges, andsin sarja tutvustava raamatu välja alles 1998. aastal: Leonhard Lapin, ?Masinad. Machines. 1972 ? 1978?. Arvan, et vähemalt noored kunstiteadlased oleksid võinud sellega enne…
-
Tähenduslikuna mõjus galeriis väljas olnud Jüri Ojaveri ruumiinstallatsioon ??töökas ning leidlik?. Seetõttu mõjus poolakate aktsioon invasioonina Eesti kunstimaailma ?omaruumi?. Poolakad torkasid silma kontseptuaalsete ideede äärmise läbimõeldavusega. Wladislaw Kazmierczak ja Ewa Rybska on Balti Kaasaegse Kunsti galerii kuraatorid ning tuntumaid ja tunnustatumaid osalejaid Euroopa tegevuskunstnike festivalidel. 1997. aastast peale esineb Kazmierczak koos Rybskaga ning on samas ka rahvusvahelise performance?ifestivali ?Castle of Imagination? kuraator ja korraldaja. Pawel Kwasniewski…
-
Viru hotell kerkis kunagise turuväljaku serva domineerima Viru tänava ja vanalinna üle. ERKI arhitektuurikateedri mandaatkomisjon aktsepteeris kaheksakümnendate keskpaiku küsimuse ?Kus valitseb Tallinnas kõige hävitavam linnaehituslik kontrast?? ainsa õige vastusena: Viru hotelli ja Viru tänava vahel.
Oma arrogantsis oli Viru hotell peaaegu sama veenev kui tema visuaalne eeskuju Oscar Niemeyeri 1960. aastate Brasiilia Rahvuskongressi palee. Kui Brasiilias täideti suurejoonelise jumaliku geomeetriaga tühjust, siis Tallinnas paisati (oma…
-
Tänavu kogunevad maaliharrastajad Kadriorgu väliskunsti muuseumi näituse ?Balti rokokoo: Läänemere maade XVIII sajandi fajanss? raames. Pargi maalimist ja tarbekunsti näib esmapilgul lahutavat ületamatu kuristik. Taldrik on ainult alus, millelt toitu manustada, ning jooginõu optimaalsete mõõtmetega vedeliku tarbimise vahend. Mis siin loodusega pistmist?
Lisaks portselanile ja seda imiteerivale fajansile avastas XVIII sajand ka etiketi. Eelkõige nobiliteedi igavusest, kuid etiketis peitus teisigi väärtusi. Mõiste ?etikett? algne tähendus peitub…
-
Kui rääkida naisskulptoreist Eestis, peaks kindlasti nimetama ka peamiselt saksa kultuuriruumis karjääri loonud, ent Härgla mõisas sündinud Constance Elisabeth Wetter-Rosenthali (1872 ? 1948), kes sai oma kunstnikuhariduse Dresdenis ja Berliini Preisi akadeemias. Peale muuseumis säilinud artdeco?liku vabaplastika teavad eestlased tema loodud Parrot? ja Aleksander I pronksreljeefi Tartu Ingli- ja Kuradisillal, enamasti neid siiski kunstniku nimega seostada oskamata.
Näitusele koondatud naisskulptorid kuuluvad põlvkonda, kes lõpetas oma…
-
Kuigi skulptuuri õpetati nii Tartus kui Tallinnas, tuli meie 1930ndate kunstiellu skulptoreid juurde märksa vähem kui maalikunstnikke või graafikuid: nende ettevalmistamine, vajalike teadmiste-oskuste omandamine võttis kauem aega kui teiste valdkondade esindajatel. Pal-
lase koolis oli 1920ndatel ja 30ndatel üldse vaid 15 lõpetajat, neist 4 naist: Leontine Lind (1927), Natalie Verhoustinskaja (1928), Amanda Jasmiin (1937) ja Linda Sõber (1938), kellele II maailmasõja ajal lisandusid veel Lydia Laas…
-
Ku galeriis on igasuguseid asju. Kaste, karpe, vitriine ja vigureid, eesriideid, uhket tapeeti, tahvleid, kangarulle, monitore ja kaameraid, plaane, prinditud kontseptsioone, jooniseid ja skeeme, valvur, . . . .stopp. Valvur ei ole ju ometi asi. Või on ehk siiski? nagu tavatseme öelda, et auto sõidab, kuigi on täiesti ilmne, et nimetatud sõitja on siiski auto juht.
Selles asi ongi, et galeriis nagu oleks asju ja nagu ei ole…
