-
Rene Reinumäe. Virve. Segatehnika, 2006.
Foto: Tõnu Smidt
Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus “Sild” Jõhvi Linnagaleriis ja kontserdimajas kuni 1. IX. Kuraatorid Terje Ojaver ja Vergo Vernik.
Kujurite ühendusel on viimasel ajal kena komme teha oma aastanäitust väljaspool Tallinna: üle-eelmisel aastal Pärnus, eelmisel Tartus, nüüd Jõhvis. Jõhvi on potentsiaalikas koht: Ida-Virumaa tähtsaim keskus, isegi nii tähtis, et Rakvere elanikud peavad selleks, et kohut käia, sinna minema. Uusi kaubanduskeskusi kerkib nagu…
-
Henri van Tanja Muravskaja. Paraadportree. 2006.
Henri van Noordenburg. Eesti kodu. 2005.
Kohata, kohtunud ja kohatu foto
Reio Aare, Margot Kase, Laura Kuuse, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Möldri ja Anu Vahtra näitus “Kohatud” Tartu Kunstimajas kuni 20. VIII.
Näituse “Kohatud” esinejad ei soovi häälestada ainult puhtesteetilisele naudiskelule. Nad süvenevad motiivi. Sellegipoolest, esimesena tõstaksin esile just näituse esteetilist ilu, mis teeb selle külalislahkelt publikusõbralikuks. Saaliseinad jäid kunstnike süvamõtetega koormamata. Külastajal…
-
Ants Laikmaa. Luuletaja Marie Underi portree. Pastell. 1904.
Ants Laikmaa väljapanek oli kõige ulatuslikum: 24 pastelli, nende hulgas mitmeid töid, mis tänaseks rahvuskunsti tüviteoste hulka arvatud, nagu Fr. R. Kreutzwaldi kujutav “Kaugelt näen kodu kasvamas” (1903), “Lääne neiu” (1903), “Vana Aitsam” (1904) jmt. Praegu võiks seda loetelu alustada küll teosega, mida tunneme nüüd “Luuletaja Marie Underi portreena” (1904). Näituse toimumise ajal muidugi asja niimoodi ei käsitletud, sest…
-
Miks on vaja kunsti(kriitika) netiväljaannet Artshokk?
Maarin Ektermann: Päevalehtedes pole kunagi kunstile ja ka kunstikriitikale piisavalt ruumi: reklaami- ja kinnisvarakuulutused tulevad peale, lühiartiklites ei saa mõtet välja arendada, (ilmselt ka seetõttu) ei teki arutelu: igaüks ütleb välja oma seisukoha ja sellega asi jääbki. Internet on arutelude tekkimiseks igati sobiv keskkond, iseäranis ülimalt demokraatlik low-fi blog’i-süsteem.
Kui laialt teatakse uuest kunsti(kriitika)foo-rumist, mis paar kuud tegutsenud? Kas see on ka…
-
Arnold Lauguse maalinäitus Deco galeriis kuni 12. VIII.
Deco galerii tähistab näitusega maalikunstnik Arnold Lauguse 89. sünnipäeva. Kui 1989. aastal tehti Kadrioru lossis eesti naivistliku kunsti näitus, valisin sinna August Lauguse maali “Kuuvalge öö”. See töö rõõmustab silma selgi näitusel. Suurima elamuse pakkus mulle aga üks teine kuuvalgusega pilt pealkirjaga “Krati loomine”. Tööl on kujutatud müstiliselt kaunis öö ja pisike mehekogu ristteel, ilmselt siis kratti meisterdamas. Ent…
-
Alvar Aalto klassitsismiperioodi kauneimaid
kirikuid – Muurame (1929). Karin Hallas-Murul
“Philip Johnson oli täielik eesel,” pahvatas tänavuse Põhjamaade arhitektuurielu suursündmuse, sümpoosioni “Less and More” peaesineja Sir Colin St. John Wilson, kui jõudis oma ettekandes XX sajandi modernismi kraavipööramise põhjusteni. 74aastane Wilson, kes on ise kohtunud Corbusier’, Miesi ja teiste XX sajandi arhitektuurigurudega, võib seda endale muidugi lubada. Modernismi ajaloo samm-sammult kaasas käinud arhitekt (projekteerinud Londoni rahvusraamatukogu, 1998;…
-
Baird Jones, Mark Kostabi ja East Village’i kunstielu 1983 – 1987.
Kujundaja Mart Kivisild. Väljaandja 008 ja kunst.ee Tallinn 2006. 167 lk.
Raamat Kostabist on kahtlemata vajalik. Eesti päritolu Ameerika maalikunstnik Kalev Mark Kostabi, kelle täht lõi särama 1980. aastatel New Yorgis, on ilmselt kuulsaim Eesti juurtega kunstnik läbi aegade. Seega on meie kultuurile kindlasti oluline raamat, mille abil saab tema tegevusega vahetute pealtnägijate silmade ja sule kaudu…
-
Ants Juske, Külmetav Eesti kunstnik. 50 tähtsamat teost läbi aegade.
Eesti Päevalehe kirjastus, 2006. 112 lk.
Ajapikku on tekkinud suurem vajadus pakendada lugejatele eesti kunsti ajalugu. Ants Juske oma raamatus “Külmetav Eesti kunstnik. 50 tähtsamat teost läbi aegade” ei varjagi taotlusi, et lähtub Mart Kivastiku kunstnikunäidenditest, mille sisu on populariseerida kunstnike tegemisi ja kunsti.
Ja kuigi põhjusi selgitades ütleb Juske, et puudu on peamisest – kunst võõrdub…
-
Lauri Sillaku näituse kahe soojendusmaali autor Sirli Hein kõlgub nalja ja õuduse tsooni vahel. “Musta ülikonnaga mees. Stephen Kingi samanimelise lühijutu ainetel” ja “Surnu, kes sööb oma matuse sööki. Kõrvaloleva töö ainetel”. Vaataja on kutsutud peietoitu õgivate koolnute seltsi, hauaauku. Sirli Heina tööd paistavad silma teostusmeisterlikkusega. Ta pintslitõmbed jätavad triibulise, soovi korral teralise faktuuri, mis rõhutab kujutatava pinna vormi nagu graafikas. Näinud ta töid, võib surra.
Inimene…
-
Kõige üllatavam oli Mari Roosvalti
“Meenutus Helmut Newtonist” (2006).
MARI ROOSVALT
Arhitektuuri- ja mõisakultuurihuvilistele on von Dellingshauseni perekonnale kuulunud mõis olnud kogu aeg ennekõike varaklassitsistliku härrastemaja tõttu külastusobjektiks. Kuna aga rohked kõrvalhooned ning jäljed kunagisest hoolitsetud pargist nõuavad praegustelt omanikelt palju vaeva ning vahendeid, et uuesti vaatamis- ja kasutamiskõlbulist väljanägemist ning sisu saada, siis on mõis laiema tähelepanu alt kõrvale jäänud. Kuuldavasti on praegustel uutel omanikel kavas palju…
