-
Airi Triisberg Rael Artel
Noorte kunstnike biennaali kuraator Rael Artel ja vabakutseline kunstiteadlane Airi Triisberg istuvad ühe Tallinna kesklinna kõrghoone katusekorrusel tugitoolis ning vaatavad horisondile. Just on lõppenud esimene üritus sarjast “Public Preparation”, lokaalsusele, kultuurilisele koostööle ja transnatsionaalsele praktikale keskendatud seminar “Translocal Express”. Nad räägivad “Public Preparation’i” projektist, selle ideelisest vundamendist ja sisulistest valikutest.
Airi Triisberg: Enne kui üldse saame hakata tutvustama “Public Preparation’i” projekti, peaks natuke rääkima…
-
Noorte kunstnike biennaali esimene “Portfolio Café” toimus veebruarikuisel pealelõunal Eesti Kunstiakadeemia aulas, sellega püüti natukenegi korvata kunstnike-kuraatorite professionaalse suhtlemise auku. Tagasiside on nii osalejate kui EKA poolt olnud väga hea. Kardan, et oleks ülim lollus jätta selline üritus regulaarseks muutmata, regulaarsena peaks ka plussid selgemalt välja tulema.
“Portfolio Café” korraldamiseks valisin kõige delikaatsema viisi, kuidas panna noor kunstnik ja professionaal omavahel kõige vabamalt suhtlema. Nimelt ei toimunud…
-
Üllatavalt mitmed kunstihuvilised on olnud imestunud Tõnis Vindi ja Ki wa ühtepanemise üle. Eks nende kahe mehe imagod pealiskaudsel vaatamisel justkui (liiga) palju erinegi. Aga ikkagi pealiskaudsel ja justkui. Sest tegelikult on mõlemal rohkem või vähem varjatud ambitsioon olla juht, õpetaja, eeskuju, giid, grupijuht. Aga kahjuks või õnneks ei kavatse ma nende taotluste õnge minna.
Tõnis Vint on arhetüüpne guru. Müüdiudustel 1960ndatel alustanud mees, kes on üle…
-
Ave Teeääre ja Kertu Ehala. Ajupesu.
2007. Segatehnika. teet malsroos
Graafikute otsekui üksmeelselt vallandunud tööhoog avaldub tulemuste kõrges tasemes.
Näitus “Eduard Wiiralti kunstiauhind 2007” rahvusraamatukogus kuni 30. III.
Võõrsil rännates ja siis tagasi Tallinna naastes vaatan mõnikord endale kui kadunud pojale: tekib piinav ebamugavustunne meie ühise võimetuse pärast hinnata küllalt kõrgelt omapärast ja kõrgetasemelist eesti kultuuri. Mõnede rahvaste pillav jõukus ja nende loojaisikute sellest tulenev vabadus ning vaimustunud töötahe sunnivad…
-
Selliseid tekste lugedes tekib küsimus, kas tõesti elame kunstikääbikute ajal või on suurt ja surematut rahvuslikku narratiivi ihkav kriitikupositsioon midagi, mis ei suuda tähendusrikkalt hõlvata kaasaja kultuuripildis toimuvat? Kas kriitikud, kes kurdavad suure kunsti puudumise üle, kuulutavad meile tõtt või, suutmata kujunenud kultuuritegelikkust haarata, üritavad õukonnakunsti (ka nõukaaegse tsensorite poolt valitsetud kunstiruumi) kriteeriume rakendada millegi suhtes, mille suhtes seda võib-olla rakendada ei saa? Kas on mõtet…
-
Jože Plečniku projekteeritud Jeesuse Püha Südame kirik Prahas (1928–1932).
Sloveenia on 2007. aasta kuulutanud arhitekt Jože Plečniku aastaks, et tõsta esile tema tähtsust Sloveenia, aga ka kogu Euroopa arhitektuuris. Sel puhul on Sloveenia arhitektuurimuuseumis koostatud näitus, mida aasta alguses eksponeeriti Krakówis, nüüd saab seda vaadata Eesti arhitektuurimuuseumi suures saalis.
Jože Plečnikut (1872–1957) võib pidada tõeliselt Euroopa haardega arhitektiks, ta on projekteerinud nii Viini, Prahasse ja Ljubljanasse. Tema…
-
Eks koolimaju on kogu aeg projekteeritud sõltuvalt majanduslikest võimalustest. Tüdinuna modernsetest tüüpkoolimajadest hakkasid arhitektid juba varases postmodernismis otsima paindlikke lahendusi ja kodusust, seda just maakoolimajade puhul.
Täna on arhitektidel veelgi rohkem atraktiivse mängu võimalusi, nagu on hästi näha Viimsi kooli (Agabush, Endjärv &Truverk OÜ) puhul. Nagu nüüdisarhitektuurile üldiselt omane, on ka kooliarhitektuuris tugevnenud panustamine välistele efektidele, kuid ka koolimajade funktsioon on teisenenud: väiksemates asumites on need…
-
Siinkohal olen kasutanud vabas vormis Saksa ehituskultuuri initsiatiivi tekste, mille saksa keelest on eesti keelde seadnud Andres Levald.
Mis on ehituskultuur?
Saksamaal mõistetakse ehituskultuuri all ehitatud keskkonna loomist ning sellega ümberkäimist. Ehituskultuuri ei tohi segi ajada ehituskunsti ehk arhitektuuriga. Teema ei puuduta ainult elukutselisi planeerijaid, vaid kõiki, kes ehitatud keskkonnaga kokku puutuvad. Vastutust ehitatud keskkonna kvaliteedi eest ei kanna mitte ainult spetsialistid, vaid kõik, kes on selle…
-
Ilmar Kruusamäe. Hea Eha. Õli, lõuend. 2007. Fragment.
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus “Elamise kunst” Tallinna Kunstihoones kuni 22. IV. Kuraator Katrin Pere, kujundajad Terje Kallast ja Urmas Luure.
Kunstnike liidu ja Kunstihoone sümbioos, mis annab tulemuseks aastanäituse, paneb iga kirjutaja delikaatsesse olukorda. Õhk on institutsionalismist nii paks, et teeb relvituks igaühe, kes kritiseerida julgeb. Kuid paar märkust siiski.
Esiteks, kas Eestis on ametlikku kunsti? Mingi piirini kindlasti, mispuhul tuleb…
-
Suure näituse puhul ongi niisugune asi, et vanemad kriitikud kipuvad asja vaatama nostalgilise prisma läbi, nagu on teinud seda Ants Juske 22. III Päevalehe ülevaates, nooremad aga ei tahaks nagu üldse näitusega suhestuda. Kuraatorinäitustega harjunud publik näeks meelsasti vaatamist suunavaid kindlaid skeeme, mis hõlbustavad publiku ja kriitiku teed näitusel, varustavad vaataja kindlasuunalise retoorikaga, ühtlasi aga jätavad ilma iseseisvate avastusteta. Ülevaatenäitus on ühtaegu demokraatlik, ent ka elitaarne.…
