-
İstanbuli kolm aastat tagasi välja antud “Rough Guide’i” reisiraamat väidab, et linna euroopa ja aasia poolt pole veel suudetud trammiliiniga ühendada. Nüüdseks on see teostatud. Saksamaal ehitatud ergonoomilise kujuga trammid tuhisevad üle Kuldsarve lahe silla ning nende sõidugraafiku järgi võib kella õigeks panna. Roostevabast metallist ja klaaspaneelidest piiretega trammipeatustes on liiniskeemid, sõiduplaanid ja peatuste nimed. Pange tähele: peatuste nimed! Tallinnas nimelt on need vaid viltustel liiklusmärgipostidel,…
-
Disainiaasta on nüüd kestnud juba kolmveerand aastat. Kas disainiaasta on olnud taas üks kauni nimetusega suur kampaania või on näha ka sügavamat kasutegurit?
Martin Pärn: Disainiaastat võib vabalt ka kampaaniaks nimetada. Eks disainiaasta eesmärk ongi ju olnud laiemale üldsusele selgitada, mis disain on.
Mis on siiani toimunud? Mis tähendus on sellel olnud nii tegijatele kui ka tarbijatele, kogu ühiskonnale?
Katri Ristal: “Kampaania” on ju päris hea sõna, sest, nagu…
-
“Seega – niipea kui inimene kasutab talle looduse antud unikaalset võimet oma peaga mõelda ja otsustada, tegeleb ta disainiga.”
“Disain võib anda juba toimivatele asjadele lisaväärtust: kas juua kohvi valgest või sinisest tassist? Kas panna selga pintsak või kampsun? Kas öelda “Tere!” või “ahoi!”? Kas tõsta tugitool uksest paremale või vasakule? Samas on disain tihti lausa elu ja surma küsimus – kuidas saaksime hakkama ilma liiklusmärkide või…
-
Disainikogu eesmärgiks on seatud süstemaatiline tegelemine eesti tootekujundust ja tööstuskunsti puudutavate materjalidega ajaloolisest aspektist: koguda valikuliselt esemelist pärandit, tegeleda ettevõtete tootekogudega, arhiivimaterjalide, teemat, tausta ja kunstnikke puudutava perioodika jm väljaannete, kataloogide jne kogumise ja läbitöötamisega. Suureks abiks selgema pildi loomisel tootekujunduse arengust Eestis on endised tööstuskunstnikud, kellest nii mõnedki olid edukate kunstnikena tegevad ka meie tarbekunsti arengu üldpildis. Teiselt poolt peab muuseum loomulikult oma ülesandeks koguda…
-
Viimasel ajal kunstisaalides leviva vähem või rohkem subjektiivse sotsiaalse dokumentalistika kõrval, mis on põhiteema näiteks Tallinna Kunstihoone “Uue laine” näitusel, mõjub sotsioloog Eve Kiileri pea tõsiteaduslik fotouurimus muuseumi funktsioonist ühiskonnas ühtlasi nii kaasaegse kui oma esteetilise, dokumentaalsust hülgava panuse tõttu ka hetke kunstikeskkonda tervendavana. Otsitult veidrate situatsioonide ja tänavafotograafia-esteetikaga hoolikalt valitud kaadrid põrkuvad tõsiduse vastu, millega Kiiler uurijapositsioonilt objekti suhtub, luues nii näitusel väga ambivalentse olukorra,…
-
Filmi ja arhitektuuri seost pole raske leida: iga linateos leiab aset mingis ruumis, mis tihtipeale on ehitatud, inimese loodud keskkond. Metafoorselt on sarnane ka filmi ja arhitektuuri ülesehitus. Dziga Vertov ehk inimene filmikaameraga on sõnanud ühes 1924. aastal peetud ettekandes: ““Kinopravda” [Vertovi poolt 1922–1925 filmitud ringvaadete sari, n-ö ajaleht ekraanil, millele viitab ka pealkiri – M. V.] on tehtud salvestatud filmimaterjalist, just nagu maja on tehtud…
-
Ei, ma ei pea silmas ainult seda, mis toimub tänavatel, valitsuses ja televisioonis, kuigi sümptomid on näha ka seal. Uue ajastu saabumisele viitab päris kurjakuulutavalt ka “kaasaegse kunsti mänguväli” Eestis. Ma ei kavatse siinkohal rääkida kevad-, sügis-, ja aastanäitustest, kunstnike ametiühingu segastest ambitsioonidest, kinnisvarast või muudest halbadest naljadest, mida ma ei loe sellele mänguväljale kuuluvaks a priori, selles mitte veel päris surnud kohalikus kunstielus, mida ma…
-
Väikesed Muuseumirotid jaotati järgmiselt: Eesti Ajaloomuuseumi “Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup – Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja” kui suurepäraselt näituseks, raamatuks ja teaduskonverentsiks vormitud teaduslik uurimus, Eesti Rahva Muuseumi “Valge pluus ja must seelik. Käsitööleht 1907–1914” kui silmapaistva tasemega konservaatorite ja kuraatorite koostöö ning säilitusnõuete eeskujulik realiseerimine väljapanekul, A. H. Tammsaare muuseumi “Tõde on inimeses” kui julgelt uuenduslike
ideedega interaktiivne väljapanek, mis täiendab kaasaegsete vahenditega kirjaniku autentse interjööriga…
-
Eesti Kunstnike Liidu, suurima, arvukaima loomingulise liidu suurkogu tuli kokku tähendusrikkal kuupäeval, 9. mail, ja sugugi mitte vähem tähendusrikkas kohas, Vene teatris. Verivärskelt remonditud esinduslikult suurejoonelises teatrisaalis.
Algas pidulikult nagu ikka: Eesti Vabariigi hümni, liidu vanima liikme Enno Lehise tervituse ning leinaseisakuga lahkunute mälestamiseks. Lõppes pika ning kohalolnute kannatuse tõeliselt proovile pannud ootamisega, et häältelugemiskomisjon loeks hoolikalt kokku presidendile, asepresidendile ning uutele volikogu liikmetele (alaliitude esindajad…
-
Selline võimaluste jagamise kitsasse ringi sumbumine pärsib lõpptulemusena initsiatiivi ja loovust ning viib meid sarnasesse situatsiooni eelmise sajandi kolmekümnendatega, kus Jaan Koort pages tollaste konnatiigimängude eest Stalini Venemaale.
Eesti väiksust arvestades aga ei toeta sellised tendentsid loovpotentsiaali kasvu ja isiksusekeskset kunsti, vaid administraatorite poolt manipuleeritava keskpära teket. Kunst, mida administratiivselt mitmete projektide raames soositakse, on sageli selline, et isegi siis, kui seda olemas poleks, mõeldaks ta…
