-
Müts maha gaasijuhtmele “ei” ütlemise eest, ka ühe tülika hauatähise teisaldamise eest loomupärasesse tsooni, aga müts uuesti pähe teise hiiglasliku hauatähise püstitamise plaani ees. Rahvaesindajailt ootaks minakesksuse asemel rohkem neutraalsust ning kaasaegsust.
Mis puudutab aktuaalset Vabadussõja samba teemat, siis kõlasid kõige huvitavamad kommentaarid konkursi ekspertkomisjoni valituks osutunud lahenduse plusside ja miinuste kohta teleuudiste vahendusel järgmiselt: “Mmm. . . . minu arust on see liiga suur, võiks väiksem olla”, “Mmm (meelalt). . . .…
-
Tõepoolest, veidi lihtsakoeline, kui mõelda, et Lauritsa väljapanekud on kandnud uhkeid pealkirju nagu “Mullatoidu restoran”, “Veeuputus”, “Voolav labürint”. . . . “Minu kodu” kõlab pigem nagu põhikooli lõpukirjandi teema. See polegi ehk väga ekslikult arvatud, sest tänapäeva kirjand koostatakse suures osas meetodil copy-paste. “Minu kodu” on ka eelmistel näitustel eksponeeritud fotode taaseksponeerimine: kolm fotot, nüüd küll palju suuremas formaadis, olid väljas ka Võru Linnagaleriis 2006. aasta märtsis näitusel “Juuskva…
-
Näitusele sisenejat võtab vastu Tellervo Kalleineni ja Oliver Kochta Kalleineni “Kaeblejate koor” (2005-2006): kolmel ekraanil kaebavad laulvad koorid, et Internet on liiga aeglane ja pealagi hakkab kiilaks jääma. Kuigi Soome, Suurbritannia, Vene- ja Saksamaa kaeblejad pisut erinevad tooni, esituslaadi ja kaebuste sisu poolest, mõjub kooris kaeblemine tervendava, üldinimliku ning hoomatava psühhoteraapiana. Alexander Vaindorfi videoinstallatsioon “Kasutu/Avalik kiri valitsusele #2. (On sust kasu, mu väike sõber?)” (2006) koosneb…
-
Kuna lindistamisseansid olid spontaansed, võib siinkohal loogilise ülesehitusliku järjestuse puudumise üle viriseda, ent mingi korrastuse poole ma siiski püüdlesin. Kuna portreteeritavatest on palju juttu ja kuna neid on üsna vähe, siis toon ära näitusel esindatud persoonide tulmeaktile vastava valmimiskronoloogiliselt järjestatud nimekirja.
“Tuhandete lemmik” (Sven Kivisildniku portree), 1997
“Vend Albert” (Gulk), 1999/2000
“. . . .ja Peetri-onu” (Allik), 2000
“Pan G. Sepp”, 2000
“Matti” (Milius), 1999
“Vanamees” (Andrus Kasemaa portree), 2000/2001
“Kunstnik Marko Mäetamme peegelpilt”, 2001/2002
“Imat” (Suuman),…
-
Kleenuke ja suurte säravate silmadega Hilda Kamdron hakkab silma mõnelt Pallase kooli rühmapildilt. Kunstikooli tuli ta 1922. aastal Pärnu maakonnavalitsuse stipendiumiga ja õppis esimese hooga 1930. aastani. Pöördus Pallasesse tagasi ilmselt 1938. aastal ja lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna 1946. aastal. Tema olulisemate õppejõudude seas olid Rudolf Paris, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi. 1946. aastal võeti Kamdron Eesti NSV Kunstnike Liitu ja visati säält jäädavalt välja…
-
Hanno Soans on kommenteerinud August Künnapu pilte: kõik, mida kunstnik puudutab, muutub autoportreeks. Tõepoolest, August Künnapu kubistlikult stiliseeritud inimestel on marionettide anatoomia, nende lõualuu on kinnitatud šarniirselt suujoonte vahelisse sälku. Hambamuster on võetud Tšaikovski pähklipurejalt, tinasõdurite kaptenilt. Pähe on maalitud Ulfsakite ilmekad kaarjad kulmud ning tumedad silmaterad, mille peal valgustähnid eriti kontrastsed välja näevad. Nuku psühholoogia avaldub vastupidiselt inimestele: olemus on alati pinnapealne, kõigile kaugelt näha.…
-
“Encore” (“Veel kord”), nagu viidab ka näituse pealkiri, kujutab endast omapärast kordust või isegi retrospektiivi, kuid seda on tehtud veidi nihestatud viisil. Galerii ülemine ruum on täidetud vaid punase valguse ja muusikaga, kõik pildid on koondatud keldrikorrusele: osa neist ripub korrapäraselt seina peal, osa aga seisab kuhjades seinte juures põrandal. Vaataja ees avaneb autori enda läbi viidud tööde revideerimine, ümbermõtestamine iseenda jaoks, võib-olla uue nurga alt…
-
12. – 16. IX peetakse Tallinnas kolmandat korda “Plektrumi” festivali. Kultuurifestival on viimasel ajal trendikas nähtus. Mis tähendus on “Plektrumi” festivalil? Mis eristab seda teistest?
Piibe Piirma: “Plektrumi” nimeline üritus toimub juba viiendat korda, teist korda nii suure festivalina. Varem oli tegemist klubiürituste sarjaga, nüüd võime uhkusega rääkida klubist väljunud meediakunsti festivalist. Elamegi festivalide maailmas ja siin on ruumi küllaga ka “Plektrumile”!
Teistest kultuurifestivalidest erineb “Plektrum” mitmeski…
-
Millised võiksid olla viisid või meetodid, mille abil saaks praegust kunsti noorele publikule lähemale tuua? Praegused koolilapsed, aga üldse noored inimesed elavad ülevisualiseeritud maailmas: neid ümbritsevad kõikvõimalikud reklaamid, virtuaalne arvutimaailm on nende teine, sageli lausa esimene reaalsus, samuti televisioon jne. Kuidas panna neid praegust kunsti mõistma ja selle kaudu kriitiliselt hindama neile peale surutud visuaaliat?
Tõnu Talve: Õpetaja roll on minu arvates üsna lihtne: kõigepealt püüan…
-
Rahvusliku mütoloogia teema või õigemini selle re- ja dekonstrueerimine on viimaste aastate kunstis taas tõusnud tähelepanu keskpunkti. Nüüd eelkõige euroopaväliste kultuuride juures, kes püüavad leida oma identiteeti oma mütoloogilist aega dekonstrueerides läbi euroopa kultuurimärkide. See on väga selgelt tulnud välja nii Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Aasia (Hiina ja Jaapan tunduvad erandid olema: nende kunsti raskuskese on pigem nende enda praeguse aja kiirete muutuste ja praeguse virtuaalse maailma…
