-
Kuna suurnäituste kohta ilmub tihtipeale väga üldisi ülevaateid, kus püütakse ühe teksti piires käsitleda näituse teemapüstitust, kuraatoripositsiooni ja hinnata selle relevantsust, tutvustada ürituse organisatoorset külge ja visuaalset väljanägemist ning lõpuks kirjeldada mõne lausega eksponeeritud teoseid, siis tahan “Documenta’st” ja Münsteri skulptuuriprojektist kirjutades oma tähelepanu fokuseerida mõningatele kunstiteostele, mida julgen praeguses kultuurisituatsioonis nimetada sümptomaatilisteks. Loomulikult on valik subjektiivne ja põhineb isiklikel maitse-eelistustel, kuid tahan siiski tähelepanu juhtida…
-
Praktiliste kaalutlustega tööde kõval võiks teise häid tulemusi andnud tendentsina esile tuua uurimuslikuna lahendatud taieseid. Nii oli Carl-Christian Frey animafilmi “Pärastlõuna” süžee väline eesmärk stiliseeritud universalistlike ehk n-ö Harju keskmise väljanägemisega animategelaste loomine. Andrus Lauringsoni uurimuse “Capaskoop” teema oli Robert Capa legendaarne foto “Rojalisti langemine”, mille kohta liikuvad erinevad legendid olid kokku võetud interdistsiplinaarse panoraamfotona, mille pidevalt muutuvat vaatevälja oli võimalik toolile istudes ja nuppudega manipuleerides…
-
Tartu ülikooli maaliosakonna selleaastased bakalaureused on oma loomingus meeldivalt eripalgelised. Paar aastat tagasi kaitsmisel osaledes jäi mällu valdavalt figuraalmanerismi, Pallase ja fotorealismi vahepealne. Sel aastal hiilgasid lõpetajad märksa suurema omanäolisusega.
Kõige enesekindlamalt esines Nadežda Tšernobai maaliseeriaga “Kollane suudlus”. Ida-Virumaa noor kunstnik on sooritanud intelligentse psühhoanalüüsi abstraktsele urbaniseerunud kaasaja inimesele. Kahel maalil näeme kummituslikke jonnipunne: mäletate vast veel neid nõuka-aegseid mänguasju, mis alati end püsti ajavad. Siin…
-
Tänavu eksponeeriti kunstiakadeemia lõputöid tervelt neljas paigas: Kumus (vabad kunstid ja meediateaduskond), tarbekunsti- ja disainimuuseumis (disaini teaduskond), disaini- ja arhitektuurigaleriis (arhitektuuri teaduskond) ning EKA galeriis (restaureerimisteaduskond). Käesolev artikkel keskendub Kumu väljapanekule, et vaadelda lõpetajatest kõige interdistsiplinaarsemat osa.
Nagu selliste ülevaatenäituste puhul ikka, ei saa välja tuua ühte iseloomustavat märksõna. Laias laastus võib jagada tööd kaheks: sotsiaalse närviga teosed (Ave Teeääre ja Kertu Ehala, Johnson&Johnson, Tatjana Muravskaja,…
-
Kuna on katkenud iga-aastaste ülevaatenäituste traditsioon, asemele aga tulnud hulgaliselt erialanäitusi, grupi- ja isikunäitusi, mis kokku annavad paraja Browni liikumise, siis oli selle näituse üks küsimusi, kas joonistuvad välja mingidki koondumispunktid. Ja kas näituse koostajatel-korraldajatel õnnestub neid oma pakutud punktiirjoonega siduda.
Ka minu arutlus läheb mööda punktiiri, ühelt mõttejupilt teisele. Kui üldse on põhjust teha mingi võrdlev viide varasematele näitustele, siis meenuvad eelmise sajandi! 90ndate On-grupi näitused,…
-
Mai lõpunädalal toimus Palmse mõisas tavapärase turistliku tegevuse kõrval veel midagi: 20. – 27. maini peeti just seal rahvusvaheline põlisrahvaste kultuurifestival “Põhjataeva peegeldused”. Festivali peeti teist korda, mõlemal korral mõisas ning mõlemal korral oli selle taga Fenno-Ugria Asutus ning eelkõige festivali algataja ja vedaja Kersti Sepper. Mõis oli küll teine: möödunud aastal oli festivali kodu Sagadis ning graafika pandi välja Viinistus. Kuid idee ning toimumispaigast kasvanud…
-
Siis suundus ta tööle Pärnu Sütevaka kooli kunstiosakonda, mille tulemusena tekkis lõppkokkuvõttes Nongrata koolkond ja nn Edela-Eesti anarhism kui kunstistiil. Rahutule hingele oli aga sellest veel vähe: nüüd, vanuigi astus ta kunstiakadeemia magistrantuuri, vaatamata sellele, et sama hästi võiks ta oma kogemustega olla seal ka õppejõud. Ilmselt on see ealine eripära ja vajadus turvalisuse järele, et eluaeg alternatiivina elanud mehel tuli tahtmine ametlikus haridussüsteemis oma võimed…
-
Tanel Saar: Pole midagi teha, suur hulk Non Grata taustaga inimesi on kolinud Tallinna või elab seal juba pikemat aega. Üks eesmärke on pakkuda loomingulist keskkonda, eriti noortele. Mõni vanem kunstnik võib kolida metsa ja teha seal kunsti oma elukogemusele toetudes, aga noored kaovad toetava vaimse ruumi puududes ära. Non Grata ei ole kuhugi kolinud, see on lihtsalt üks filiaal.
Sandra Jõgeva: Tallinnas on tegelikult vähe galeriisid,…
-
Noore pärnograafi mõlemad pupillid on tõmbunud sügavale silmakoobastesse, jättes nähtavale vaid väikesed helkivad pilud, millest lõõmab intellektuaalse põrgupiina punakat kuma. “Appi,” ahastab ta äkki käsi pea külge haakides, et kolp äratundmisest ei lõhkeks. “Nüüd ongi Pärn – sovetiajastu tuntuim karikaturist, ENSV populaarkultuuri ikoon ja pärjatud animarežissöör tehtud lisaks Suureks Kunstnikuks! Oh häda, oli seda nüüd vaja!” Nojah, ka maailmakuulus USA filmitegija David Lynch viljeleb nii maali,…
-
Juba neljakümne viiendat aastat järjest saavad igal kevadel Itaalia linnas Bolognas kokku lasteraamatukirjastajad üle maailma. Ja mitte ainult kirjastajad, see on ka autorite, illustraatorite, trükkalite, raamatumüüjate, autoriõiguste alal tegutsejate, tele- ja filmiprodutsentide kohtumispaik. Väike armas Bologna linn on neid inimesi messi ajal täis, hotellid broneeritakse järgmiseks aastaks kohe pärast messi lõppemist, kui järgmise aeg täpselt teada. Jaanuaris broneerima hakanuna saime oma nördimuseks kohad väga kaugele, sõna…
