-
Kahe massiivse graafikasündmuse, Tallinna XIV graafikatriennaali „Poliitiline/poeetiline” ja „Impact 5. Lõigutud aeg” ühinemise mühinas tabas kõrv ka trügimisenaginat. Ainus „Impact’i” näitus Kumus oli Justin Diggle’i ja Jennifer Yorke’i koostatud portfoolio „Ajatundlikud materjalid” hariduskeskuse koridoris nagu muuseumi poolt kogemata alla neelatud nööp. Seevastu kesklinnas parvlesid „Impact’i” näitused ümber Anders Härmi kureeritud Tallinna Kunstihoone väljapaneku nagu varblased ümber varese: G-galeriis, galerii 008, galerii 5, galerii 36, galerii Hindricus,…
-
Kui varasemat Laimret iseloomustavad Anders Härmi sõnastatud eesliitelised mõistevormid pseudo-, meta-, eksperimentaalsemiootika, siis praegust Laimre tegevust võiks tähistada sõnaga „efektiivprovokatsioon”. Varem hoomamatute assotsiatiivsete jadade vallandajana ehk segaduse külvajana töötanud pealkiri on endiselt põhiline (kui mitte ainus) laimreliku kommunikatsiooni publikule suunatud element, aga pealkirja funktsioon on varasemaga võrreldes oluliselt transformeerunud ja omandanud ehtloosunglikud funktsioonid. „Väikesed puust inimesed väikeses puust linnas” ajab tartlased kindlasti tagajalgadele ehk on nii…
-
008-valgustussalongis esimene audiogalerii. Esinema olid kutsutud Camilla Hannan, Bertuf, Patrick McGinley ja Fantomas aka Toomas Thetloff. Keset moodsaid valgusteid sai nosida banaani ja näiteks kuulata, mis juhtub, kui võimendada tatra kukkumist vastu klaasi. Helikunstnikke ja -uurijaid tihtilugu kütkestavad mikrotasandid à la, kuidas kõlab roostetamine või mis heli tekitab vibreeriv kile.
26. X Kumu sisehoovis toimunu oli audiogalerii vaoshoitud debüüdiga võrreldes teisest mastist. Soundscape’id olid mastaapsemad, õhtu oli…
-
Oled aastaid kasutanud oma abstraktsete maalide mentaalse keskme või lähtekohana mälutemaatikat, sealhulgas ilmselt väga isiklikku füüsilist kehalist mälu, perekondlikke läbielamisi keerulistel aegadel, rahvuslikku mälu ja üldinimlikke suuri lähiminevikku ning kaasaega hõlmavaid sotsiaalseid mäluplokke. Kas kavatsed tulevikus nihutada seda maailma, kust sinu maalid on välja kasvanud?
Vaevalt et iseenda eest pääsu on, isiklik ja kultuuriline mälu on ju rikkus. Milliselt positsioonilt ma veel kunsti saaksin teha? Kui…
-
Kunstniku sõnul on näituse idee kandjaks „Sinise sünd” (1996): maal, mille valmimise ajal ta arvatavasti mõtles kõiksusega seotud teemadele. Pildil on kujutatud tähistaevast, mis katab kogu maali pinna, laialipillatud täpikestest moodustatud vaip tundub ehtsa fotona astronoomia õpikust.
See väljapanek koosneb väikestest akrüülmaalidest: esitatud on abstraktsed, erineva koloriidi ja värvigammaga sensuaalsed pildid. On lakoonilisemaid töid nagu „Lendab” (2007), kus kompositsioon koosneb ühest diagonaalsest figuurist, mis prevaleerib olematu faktuuriga…
-
Elame päev-päevalt üha suuremate ja suurenevate näivuste maailmas, mis kujundavad paradoksaalselt seda enam meie igapäevast realiteeti. Ei tarvitsegi tegelikult lugeda lugematuid reklaamiteoreetikuid, Baudrillard’i, Debord’i või teisi iseenda tarkusesse surnud manalamehi, mõistmaks, et isik taandub tema imidži ja toode oma brändi ees. Ka trükiajakirjanduses on nimi tähtsam kui artikkel, mille juurde see trükitakse, ja poliitikaski pole asi otsustatud enne, kui otsustusprotsessi sekkub Suur Juht – isik, kes…
-
Noorte kunstnike biennaali avamispäevade performance-loengus käsitlesite Ukraina praegust kunstiareeni, peatusite viimase aastanäituse valikuprotseduuril ning Ukraina Kunstnike Liidu ja kultuuriministeeriumi juhtkonna hoiakutel. Tagasihoidlikult väljendades meenutas see sügavat nõukogude aega, 1970ndaid ja 80ndaid, mitte mingil juhul hilisemat aega. Kuidas iseloomustate Ukraina praegust kunstielu, kui jätta kõige ametlikum tasand kõrvale? Mis võimalused on noorel, avalikku kunstiellu astuval kunstnikul? Kiievi Sorosi kaasaegse kunsti keskus tegutses ju kümmekond aastat tagasi igati…
-
„Kas kaasaegses Eesti maalikunstis eksisteerib n-ö Tartu koolkond?” küsib kuraator Jaan Elken. Sellele võiks veel lisada: „Mis seda koolkonda iseloomustab?”
Tartu ülikooli maalikunsti eriala lõpetanute või seal magistrantuuris õppivate kunstnike loomingu kõrval (Imat Suuman, Kaarel Vulla, Priit Pajos, Helina Loid, Eda Lõhmus, Maris Palgi, Rauno Thomas Moss, Meiu Münt ja Veiko Klemmer) eksponeeritakse ka Helsingi kunstiakadeemia magistrikraadiga lõpetanud Maarit Murka ja tänavu Eesti kunstiakadeemia lõpetanud Rait…
-
Läänes populaarseks osutunud „Artist Talk” on jõudnud ka meie kunstiareenile. Rüütelkonnahoones eksponeeritakse noorte kunstnike biennaali, Vaala galerii on võtnud üheks oma tegevusvaldkonnaks noorloojate toetamise. ArtDepoos eksisteerib omamoodi noortedepoo. Finantseeritud ja institutsionaliseeritud ning sealjuures provotseerivad hüppelauad on kunstnikel igatahes olemas. Ka kunstiäri galeriipoliitika toimib: sellest saavad kasu autorid, kelle teosed on galeriis müügil. Näituse kuraatorid või siis kokkupanijad võiksid olla siiski kontseptsiooni- ja stiilikesksemad. Kõik noored ei…
-
Kusagil näituse teise kolmandiku peal ma sain aru, et näituse pealkiri ei vasta üldse näituse sisule. Sest sisuliselt oli kõik õigesti. Kunstnikud valdavad kaasaegse kunsti keelt täiesti õigesti, tekitavad õigeid reaktsioone, urgitsevad õigete teemade kallal ja vormistavad selle täiesti õigesti eeskujulikuks ja kontekstitundlikuks näituseks. Mis siis valesti on?
Tundub, et selline skvottiv näitus ei tohiks kasutada stiilipuhast keelt ja veatut grammatikat. Ja üha enam hakkab selginema, et…
