-
Äsja lõppenud NU performance’i-festival oli paljuski retromaiguline või õigemini, nagu te ise festivali tutvustuses eelkõige festivali kõige rohkem teooriale pühendatud ürituse, s.o seminari iseloomustamiseks ütlete: „ajaloost õppimine”, „ajaloo ja ajalooliste strateegiate rakendamine kaasaegses kunstipraktikas” või ka „kogemus”. Kas see oli järjekordne järeleaitamistund? Kuidas see festivali üldmääratluse „NU performance” alla mahub?
Kindlasti ei olnud tegu mingi didaktilise üritusega. See, mis meid eelkõige huvitas, olid teatud ajaloolised strateegiad…
-
Martin Creedi ja teda saatva-toetava Owada bändi primitiivsuseni lihtsustatud muusikalised palad ning solisti kohati lausa vulgaarsed paroodia-aktsendi ja kohmaka slängi tasandile viidud etteaste võlu peitus kujundi filigraanses täpsuses. Kordagi ei jäänud tunnet, et Creed, Keiko Owada või Karen Hutt poleks teadnud, mida nad just teevad. Pole siis ime, et näiliselt mitte millelgi erilisel võib olla teraapiline toime ja seda ka päevi-nädalaid hiljem. Kui ma hiljaaegu ühel…
-
Ka kunstiteose vaatajale on antud võimalus näha maailma kellegi teise silmadega, täiesti ootamatust vaatenurgast, olgu see vaatenurk siis esteetiline, intellektuaalne, emotsionaalne. Teisel inimesel on omad põhjused, miks ta just selle teema või motiivi valis; miks ta ei näe, ei saagi näha nii nagu meie. Kunstist teeb kunsti subjektiivsete võimaluste lugematu rohkus. Kuna maailm areneb kiiresti, võib enam-vähem iga teose kohta öelda ka seda, et valmimise ajaks…
-
„Kavandamine on see kõige mõnusam töö. . . .,” ütleb 97-aastane vaibakunstnik Ellen Hansen filmis „Aeg” (ERM, 2007). Kavandamine kui protsess on iga looja jaoks erinev, kuid see on aeg, mil kunstniku mõte ja tunne saavad nähtavaks. Teostamise käigus lisandub tööle palju uusi aspekte ja alati on eesmärk säilitada tunnetuslik seos kavandiga. Vaip kui informatsiooni kandja võimendab endasse talletatud sõnumi, saades jõudu materjali struktuurist ja peegeldusest ning pakkudes võimalust…
-
Aeg on nähtamatu. Mõnikord on seda võrreldud jõega, mille vesi on kohal, kuid ometi on ta juba läinud. Jõge ei saa peatada ega tagant lükata. Looduses on see loomulik, jõgi saab olla jõgi vaid voolates; keegi ei küsi, kuhu eelmine vesi kadus.
Alguses oli jõgi
Nägin, et sellelt kohalt, kust lapsena parki olin läinud, viis nüüd läbi suur ja kiirevooluline jõgi. Selles kroolisid inimesed, kõik liikusid reipalt…
-
3. Kas see oli eelis või puudus, et „Impact’i” konverents peeti suure graafikatriennaaliga samal ajal? Kas jõudsite näha kõike, mida oleksite tahtnud näha?
Beauvais Lyons, Knoxville’i Tennessee’ ülikool, XIV Tallinna graafikatriennaali auhinnažürii liige:
1.Graafika loob tähenduse oma funktsiooni, protsessi ja materjalide kaudu. Graafika on läbi aegade nagu korduv kujund ikka märkimisväärselt mõjutanud teaduse, tehnoloogia ja kaubanduse arengut. Modernismi ajal mõeldi enam protsessi ja materjalide peale, mis on…
-
Kui kummaline: kunagi oleks see olnud just minu mõttesuund, mu enese kehastumus – nõuda kunstilt/kirjanduselt korraga poeetilist väge ja võimukat sotsiaalset rolli (eks olnud see siis, kui ise kirjutin enim tekste, mis mängisid mõtetega keelest ja armastusest). . . . ja kui vähe on mul selle kohta nüüd öelda, sest manifestidel ja loosungitel pole väge tekstide ja teoste kõrval ja ühegi kriitiku etteheide vabariigi veergudel ei suuda enamat öelda…
-
Hoopis teine tunne on, kui leiad linna pealt väikese butiigi spetsiifilise kaubaga. Kunstis vastab sellele personaalnäitus. Õnneks ei koosnenud graafikatriennaali ja ülemaailmse graafikute kongressi „Impact” näituseprogramm üksnes megaväljapanekutest, vaid sisaldasid ka huvitavaid üksiketteasteid.
Trikimees või sibi?
Nongrata kunstikonteineris eksponeeritud Peeter Alliku näitus (19. X – 11. XI) ei olnud mainitud üritustega otseselt seotud, küll aga meenutas nendegi külastajatele ning osalejatele, et graafika ei pea olema igav, kuigi on…
-
Nagu teose ühelt autorilt kuulsin, oli teose loomise ajendanud autori siiras hämming selle üle, et kui ta tahtis külastada Kumus „Dissidentluse biennaali”, siis sai ta Hansapanga logoga pileti. Ta ei saanudki aru, kas oli sattunud kunstimuuseumisse (ja antud näitust silmas pidades radikaalse kunstiga tegelevasse muuseumisse) või panka? Mis seos saab olla välist võimu eiraval dissidentlusel Eestis tegutseva ühe suurema erapangaga, mis polegi enam Eesti pank? Ja…
-
Kristjan Mändmaa: Kõiksugu disainikeskusi ja -organisatsioone on riikides mitmeid. Ka nende ülesanded on väga erinevad. Šveitsis tegeleb disainiga Šveitsi Föderaalse Kultuuriameti disainiosakond. Milles teie töö täpselt seisneb?
Mirjam Fischer: Meie missioon on šveitsi disaini edendamine. Teeme seda peamiselt kahe konkursi kaudu: kord aastas anname välja Šveitsi disainipreemiaid ja paralleelselt auhindame Šveitsi kaunimaid raamatuid.
Indrek Sirkel: Kuidas disainikonkurss täpsemalt toimub?
Patrizia Crivelli: Auhinda saavad taotleda kõik Šveitsi elanikud. Keskeltläbi on…
