-
Näitusel „Metafoor ja müüt” on palju selliseid teoseid, mis on seotud müütilise või tegeliku Poola ajalooga. Kas poola kunstnikud on oma ajaloo suhtes iseäranis tundlikud?
Mõistmaks paremini XIX ja XX sajandi kunstnike ja nende loomingu suhestumist kodumaa ajalooga, peaks meenutama Poola dramaatilist olukorda XVIII sajandi lõpust kuni XX sajandi alguseni, mil riik oli jagamiste tulemusel sattunud enam kui sajaks aastaks kolme okupandi, Venemaa, Preisimaa ja Austria…
-
Arhitektidiplom on ka Leonhard Lapinil ja see ongi ainus tema kõrgharidust tõendav dokument. Arhitektuuriharidus on aga olnud selleks kandvaks karkassiks, millele juubilar on aastakümnete jooksul peale ehitanud kogu eespool kirjeldatud loomingulise ja kõrgprofessionaalse mitmekesisuse. Nii on ta oma isiku ja tegevusega olnud omamoodi näitlik illustratsioon vanade kreeklaste tuntud mõtteterale, et „arhitektuur on kõikide kunstide ema”. Paljast arhitektidiplomist pole selleks kõigeks aga mõistagi piisanud – kardan küll,…
-
2007. aasta kevadel õppis Linda al-Assi Melbourne’i kuninglikus kunstikolledžis, sealsed õpingud on kaasa toonud kujundivabaduse ja katsetamisjulguse.
Stipendium, mille 1998. aastal asutas Raul-Roman Tavast, ennesõjaaegse Eesti tuntuima juveelitöösturi Roman Tavasti poeg, on mõeldud eesti professionaalse ehtekunsti järelkasvu toetamiseks. See määratakse üliõpilasele, kes kasutab väärismetalle ja seda uuenduslikul moel. Aastate jooksul on stipendiumi pälvinud tänaseks juba tuntud ehtekunstnikud Piret Hirv, Julia Maria Künnap, Eve Margus-Villems, Andrus Rumm…
-
Lõputöö kaitsmisel kõneles Eda Lõhmus ruumi ja üksinduse ihalusest. Eemalolemine ja argielust distantseerumine on talle endiselt omased, neile lisaks ka maastikumaali žanr. Oma kunstnikukreedo väljendamiseks vajab Eda Lõhmus üha suuremaid horisontaalseid, paarist-kolmest tükist koosnevaid kuni nelja-meetriseid panoraame. Lõuendite ühenduskohtadest on saanud kompositsiooni orgaanilised osad samavõrd kui nõrguvad värvijoad või vertikaalsed jooned. Valitud formaadile mahutab kunstnik tähendusliku lähivaate, kus ei puudu inimnäoline publik, ja kaugema silmapiiri: need…
-
Kolm päeva varem, 23. V 2007, sai 90aastaseks Edward Norton Lorenz, matemaatik ja meteoroloog, kes avastas liblikaefekti kaoseteoorias. 1961. aastal arvutisse ilmaennustuse lähteandmeid sisestades, trükkis ta pärast komakohta ette nähtud 506127 asemel 506. Tulemus oli hoopis teine ilmastsenaarium. 1979. aasta detsembris sõnastas ta küsimuse: „Kas liblika tiivalöök Brasiilias päästab tormi valla Texases?” Selline idee kannab ka raamatuid ja filme, kus kangelane läheb minevikku ja annab midagi…
-
Avamisel ei näinud ma õieti midagi. Meelde jäi Jüri Ojaveri peaaegu usutav kehastumine Pamela Andersoniks. Või oli see David Hasselhoff? Igal juhul oli päris naljakas. Kunstihoones oli suhteliselt hämar ja avamisele oli kogunenud päris palju inimesi, nende seas mitu tuttavat. Aeg lendas ja mind ootas üks teine, palju naljakam pidu. Küsimus, millele vastust ei saanudki, oli, et milles siis see halb nali seisneb. Kahtlus muidugi jäi,…
-
Sama lootustandev on kunstielu elavdumine just rohujuure tasandil, olgu siis Marco Laimre juhitud kaasaja kunsti muuseumi näol Kultuurikatlas või gratalaste Container Polümeeris või Rael Arteli ja Airi Tiisbergi „Public Preparation’i” loodetavasti jätkuv arutelude, tutvustuste ja seminaride sari. Segadust (ja vastakaid tundeid) tekitab aga kunstielu pudenemine paljudeks (hõlmamatuteks) väikeüritusteks: kunstipakkumine ületab selle tarbimisvõime. Kuigi, kindla publikuga oma paikade väljakujunemine on avatud demokraatliku ühiskonna tunnus.
Ja ega suurtest kunstisündmustestki…
-
PRANTSUSE LÜTSEUMI SPORDIHOONE IDEEKONKURSS
2007. aasta on arhitektuurielus olnud äärmiselt tormine. Tundub, nagu oleks vesi paisu tagant valla pääsenud, arhitektuur ja sellega seotud teemad püüavad pilku ajalehtede esikaanel ning kütavad kirgi. On olnud skandaale ja inimesi „mässule” õhutavaid otsuseid, arhitektuuriobjektide kaitseks või vastu on massid läinud tänavatele ning kogunud enneolematul hulgal allkirju. Kodanikuühiskond on jõudmas Eestisse, luues koos aktsioonidega oma kangelasi ja antikangelasi.
Kui tuua vaid mõned…
-
Üleskutsenäitus „Eesti maastik” tekitas retrohõngulise pealkirjaga muigeid nii korraldajate kui osalejate poolelt. Viide veerandsajandi-tagusele ülevaatenäitusele oli paljudele ilmne ja loodetavasti suunas otsima võrdlusmomente ning avardunud maastikumõiste käsitlusi. Vahepealsetel aastatel oleme otsinud maastikest „Eesti märki” (ikka muidugi rohkem Teisele, võõrale mõeldes), kujundanud küllaltki ainulaadselt riigi rahatähed maastikumotiividega, kuid nagu viitas näituse raames toimunud kõneõhtul kultuurigeograaf Helen Sooväli, ei samasta me end oma maastikega, me oleme nad ära…
-
Tänavu külastas biennaali 319 332 huvilist, mis on viimase 25 aasta parim tulemus, nagu seisab biennaali kokku võtvas pressiteates. Pole ka ime, sest Giardinile on viimase kaheksa aasta jooksul lisandunud Arsenale (kokku 25 000 ruutmeetrit eksponeerimispinda) ning rahvusväljapanekute arv on kasvanud 76-le. Neile lisaks veel 34 satelliitnäitust. Ja kui päris täpne olla, siis hõlmab ametlik külastajate arv ainult pileti (või vabapääsme) lunastanuid, sest 42 rahvuspaviljonist, mille…
