-
IGBK korraldatud projekti eesmärk oli seitsmekümne seitsme kutsutud projektipõhise institutsiooni ja galerii võrgustiku loomine, mitmesuguste toimeprintsiipide tutvustamine ning koostöö tihendamine kunstnikele resideerimisvõimaluste ja uute eksponeerimispindade pakkumise kaudu. Projekti raames toimunud diskussioonil andsid non-profit institutsioonidele ja kunstnikele eurofondidest mõeldud finantseerimisvõimalustest (loe võimatusest) ülevaate Sabine Bornemann (Bonni Kultuuri kontaktpunkt, ajakiri Kulturpolitik) ning Andreas Johannes Wiesand (ERICarts, Bonn). Non-profit institutsioonide toimemehhanisme ja koostöövõimalusi tutvustavat avatud vestlusringi juhtisid Daniel Suter…
-
„Laulupidu Tartus on minu südameasi. Olgu pidu suur või väike, see on oluline meile kõigile,” ütles Ansip, nõustudes laulupeo patrooniks hakkama. „Arvan, et iga eestlase elus peaks olema kogemus ühisest laulmisest laulukaare all,” lisas peaminister laulupeo korraldajate teatel.
BNS 22:48, 13. X.
Siinkohal võiks Reimo Võsa-Tangsoo näituse veel mitte alatagi jõudnud ja kolme nädala võrra hilinenud tutvustuse lõpetatuks lugeda. Sest lühidalt ja tabavalt, nagu tal kombeks, on uudisteagentuur…
-
Eesti väljapanek, Eha Komissarovi kuraatoriprojekt (kujundaja Marko Nautras, korraldaja Tallinna Graafikatriennaal) sai ühe biennaali auhindadest, ekspositsioonipreemia. Suurema osa väljapanekust moodustavad nooremate kunstnike tööd, mis suhestuvad sotsiaalsemate teemadega, kusjuures domineerib industriaalne hõng. Janika Okk kollektsioneerib ning taastoodab galeriiruumis Tallinna tänavate anonüümseid stencil-tehnikas grafiteid; ta on täiendanud kasutatud papitükkidest ekspositsiooni venekeelse küsimusega, pihustatuna otse galeriiseinale: „Kuidas sa end täna tunned?”. Viimane lisab kogu Oki koostööprojektile anonüümsete eesti ja…
-
Septembri lõpus tutvustas 2009. aasta kultuuripealinn Vilnius oma kunstiprogrammi ja aasta kava koostamise põhimõtteid. Üritus oli ajastatud sügisesele ühe nädalalõpu vältavale minifestivalile „Kunst ebaharilikes paigus”. Nii festival kui presentatsioon kultuuripealinna visioonist tekitasid rohkem küsimusi kui andsid vastuseid, kusjuures probleemid on eeldatavasti Tallinnaga üsna sarnased.
Vilniuse tunnuslause on „Kultuur elab” ja logo kujutab klorofüllirohelist rakku, vetikat, pusletükki või lõiku metrooplaanist. Peamise ülesandena näeb Vilnius kultuuri toomist nii-öelda elutasapinnale,…
-
Palava ilmaga on see oht, et lõuga ei saagi hommikul täiesti kuivaks ning mingi osa niiskeid juuksekübemeid kleebib habemeajamismasina lõikemehhanismi külge. Vesi leiab pardli metallist vase ning hakkab seda higis sisalduva soola mõjul roheliseks roostetama. Vaseroostest, rasust ja kleepuvast habemetolmust kasvavad korallid, mis summutavad massiga mootori tööd. Ent lõpuks ikka saabub lõuasilumise lõpukatarsis. Maailmaruumi kavand, universe-masterplan, mis hõlmab iga viimast habemekarva, saab teoks. „Universe-Masterplan” on Jaan…
-
Kuigi „Avamaa” idee lähtus osaliselt MoKSi seni korraldatud kunstisümpoosionidest (tuntud „PostsovkhoZ’ide” nime all ja korraldatud Moostes aastatel 2001–2006), oli see üritus korraldajaile eksperiment, võimalus katsetada uut laadi struktuuriga. „Avamaa” osalisteks olid valdavalt kunsti- ja arhitektuuritudengid ning aktiivselt tegutsevad loovisikud.
Millele siis osutati pealkirjaga „Avamaa”? Praegusaja globaalsete väljakutsetega (keskkonnasaaste, energiatootmine, looduslike ressursside vähenemine, poliitiline ebastabiilsus) seoses tõstatub küsimus, kus on „avatud ruum”, „avamaa” neile, kes otsivad globaalsete massitrendide…
-
Loovus ei ole pelgalt kommunikatsioon või tunnetus, tegelikult ei ole kogu inimeste omailm mitte midagi muud kui protees, looming või väljamõeldis. Kui minevikus mõisteti maailma müütide ja metafooride toel, siis kubises see kükloopidest, saatüritest, näkineidudest ja greifidest. Nüüd, vahendatud maailmas, on need koletised ja pooljumalused saanud endale elektroonilise läätse ja digitaalse kujutluse abil uued kaaslased ja kooslused. Samas on need olevused kaotanud oma esialgse tähenduse või…
-
Osalusest, oma panuse andmisest ja selle mõjudest ühiselt loodava asja edasisele saatusele on 1966. aastal kirjutanud Zenta Ērgle oma lasteraamatus „Meie õue lapsed”. Kui jätta kõrvale pioneerindus ja Lenini pidev kehatu kohalolek, räägitakse tegelikult sellest, kuidas toimib pisikene ühiskonnamudel ja mis juhtub, kui mõningaid selle liikmeid tõrjutakse, kas siis tõsistel või vähem tõsistel põhjustel. Ja kuidas lõpeb lõhkumine hoovil, kui kampa võetakse naaberhoovi „need teised” ja…
-
Tänavune kultuurifestival ja disainiöö läksid väga hästi korda. Külastajaid oli palju, ettevõtmine evis juba täielikult festivali mõõtu. Kõige vahetuma kontakti sai linnarahvas festivaliga kindlasti Raekoja platsil, kuhu maastikuarhitektid olid loonud rohelise oaasi „Öö_õu”. Kiviväljakul keset kivilinna, kus rohelus on vaid lillepottides akendel, mõjus muruvaiba maharullimine ja metsikute kasvude demonstreerimine möödujaile magnetina. Ümberdisainitud platsile visati murule pikali juba selle ehitusjärgus, peatuti ja koguneti väljakul, kust tavaliselt vaid…
-
Vastused nendele küsimustele pendeldavad laias laastus kahe vastandliku äärmuse vahel: on neid, kes arvavad kaasaja infoühiskonnale viidates, et semiootika kui teadus märkidest on XXI sajandi füüsika, mis pakub uues situatsioonis ainsana adekvaatseid vastuseid. Teist äärmust esindavad seisukohad, et semiootika on mingi veider katusmõiste teiste teadusdistsipliinide meetodite ühendamiseks ning ise see miskit uut ei lisa. Liiati on semiootika veel mitte-empiiriline tugitoolidistsipliin. Enamasti kostuvad niisugused seisukohad inimeste leerist,…
