-
Kuna teiste mõtteid pealt kuulata ei ole võimalik, jääb üle pilk endasse pöörata ja omi mõtteid kuulata, muutuda üheks tegelaseks põlend ruumis. Uutes graafilistes lehtedes on mingi avanemine. Neiud sätivad juukseid vihuritesse, mis tõmbavad nende tähelepanu kõrvale oma lõputult mõttelõngalt. Juuksepahmakad seovad kokku pildivaataja ja pilditegelase tähelepanu. Maarja Unduski põlend tuba on napp tund muu töö ja pereaskelduste vahel. Juhtus nii, et ajavarud „Maarja ilmutamiseks” Hopi …
-
Laupäev, 23. mai (täiendatud neljapäeval, 25. juunil)
Olen Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, et jälgida kaasaegse kunsti uusimate edetabelite koostamist. Temperatuur kipub ületama 40 kraadi. Kunst kipub sellise temperatuuri juures kaotama mõtet. EKKMis Tallinnas avaneb Inter Fensteri näitus „Top 5”. Loen pressiteadet ja vaatan avamisest saadetud pilte. Tallinnas sajab ja on 8 kraadi sooja. Näituse kuraatorid Johnson ja Johnson kirjutavad, et näitus on katse edetabelite maailma ökonoomias korda…
-
Selle tekkimise eel- ja järellugu on Eestist kaugel, mis seletab ilmselt ka seda, miks sellest silmapaistvast arhitektuuriteosest pole meie kunstiteaduses üleliia palju juttu olnud. Võõra võimu tahtel kerkinud palee jäi üksikuks, imetlemisväärseks, kuid ka veidi võõraks nähtuseks, mille mõju kohalikus arhitektuuris on enamasti kaudne ja raskesti tabatav. Paraku võib provintslikku endassesulgumist täheldada mõnes mõttes ka Kadrioru lossi arhitektuuri ja ajaloo mõtestamises, sest vaatamata mujal maailmas ilmunud Michetti…
-
Siin leidub midagi nii Star Treki ja Christopher Pike’i sõpradele, õnneliku lõpu fännidele kui negatiivsetest tulevikustsenaariumidest innustunud block-buster’ite kummardajatele. Klemmer, kes kultuuriministeeriumi Viiralti stipendiumi ja ülikooli Dora reisistipendiumi toel veetis enne lõpuspurti mõne aja Londonis ja New Yorgis, läbis maalieriala 3+2 programmi n-ö ühe soojaga, ilma katkestuseta, juttis ja tundub, et see on jätkuvalt optimaalseim variant.
Kunstniku puhul ei saa küll kunagi täpselt kellegi või millegi lõplikku…
-
TKK toimetiste trükkimine algas 2003. aastal Peeter Linnapi koostatud fototekstide kogumikuga „Käsitlusi fotograafiast”, rektor oli toona Ants Juske. Sel kevadel publitseeritud toimetiste 10. number „Valitud diplomitööd 2008” sisaldab 20 tudengi kirjatükid. Tudengite diplomitööde kirjalike osade kogumikuna ilmus ka toimetiste 6. ja 7. number, mis näitab, et tegu on traditsiooniga. Ajakirjanikutaustaga Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust on võtnud kunstitudengite kirjaoskust isikliku asjana, korraldades selleteemalisi seminare ja…
-
Esialgu on linna galerii tasuta viieks aastaks koolile rendile andnud. Kahtlemata on soodsas asukohas ja suurejoonelise ruumiga oma näitusepind väljakutse, mille emotsiooni ja energiat paisutav potentsiaal kannab. Esmaspäeval algas samas ka kunstikooli diplomitööde kaitsmine, mis sel aastal pole katse korras struktureeritud mitte erialade (nahk, maal, skulptuur jne) kaupa, vaid suundumuste järgi: vabad kunstid, restaureerimine, disain, mood, uus meedia. Aluse selleks on loonud nii surve altpoolt kui…
-
Julgustuseks võib meenutada, et sealsetest lõpetanutest on eesti kunstis endale mitmedki nime teinud. Tartu kasvandikud on Peeter Allik, Albert Gulk, Imat Suumann, Meiu Münt, Kaarel Vulla, Rauno Thomas Moss ning aasta tagasi magistriõppe läbinud Eda Lõhmus, Maris Palgi, Andrus Raag ja Helena Loid-Kudu. Need on vaid mõned nimed, mis kohe meenuvad.
Seekordseid bakalaureuseõppe lõpetajaid on viis ning nende kaitsmiseks esitatud maalid teevad heameelt väljendusvahendite laia diapasooniga: abstraktne…
-
Nagu öeldud – seda funktsiooni see näitus ei täida. Üle jääb lähtuda kontseptsioonist, mis ongi loomulik ja õige, ning vaadelda, kes ja kuidas on ülesandega hakkama saanud, kas julgust on jätkunud ja ega keegi pettusega ei tegele. Need kaks kolmandikku töödest, mis enesepaljastusega ei seostu, jätan siinsest artiklist välja. Üllatav igal juhul, et teema jookseb näitusest läbi, kuigi suurem osa teostest teemaga ei haaku, on igas…
-
Praeguseks, kui väliseesti kunstnikkonna moodustavad mitu põlvkonda – lisaks juba enne sõda Eestis kunstnikuna tegutsenuile ka paguluses kunstiõpinguid alustanud ja uuel kodumaal haridusteed jätkanud kunstnikud, lapseeas perekonnaga pagenud ning mitu põlvkonda juba paguluses sündinud ja kunstihariduse omandanud kunstnikke, kusjuures nii mõnigi end eestlasena määratlev kunstnik eesti keeltki ei kõnele –, on üsna võimatu väliseesti kunstnike arvukust umbkaudugi määrata. Erakordselt suure töö on teinud Olga Berendsen, Mall…
-
Ülle Marksi ja Kamilla Sziji ühendab ühine aeg Győri linnamuuseumi korraldatud kunstnike külas, mõlemad on saanud ka linnamuuseumi auhinna. Rahvusvahelise mõõtme ja tunnustatuse kõrval on mõlema kunstniku töödele iseloomulikuks jooneks nende maanialikkus: kunsti rangus, puhtus, otsustav ülesehitus, süvenemine. Meie kannatamatus, aeglust halvustavas, uudsust taga ajavas maailmas edastavad haruldasi ja moestläinud žeste nii eesti kui ungari kunstnik. Nad ei pelga asju paika sättivat kordust. Nende kujundimaailm on…
