-
18 aastat vabaturumajandust on meile õpetanud, et kultuuriväärtus on ka turuväärtus ning muinsuskaitse all ehitised on kinnisvara. Seni on valitsenud ettekujutus, et turg on ennast tasakaalus hoidev võimas majanduslik jõud, mida on tarvis ohjata riikliku reguleerimisega. Ent kinnisvaraturu vohamine ei olnud märk pakatavast tervisest, vaid vähihaigusest, nagu näitab ülemaailmne majanduskriis. Nüüd ei hõika ärimehed ja rahastajad ametnikele „Püüa mind kui suudad!”, vaid „Tilgutit!”. Praegune aeg on…
-
See pole totaalne, kuid see on siin olemas ja loovate natuuridena tabame me selle olemasolu tugevamalt kui tahaksime. Nii nagu näituse kuraator Harry Liivrand on ka öelnud, on Helina Loidi maalidel hargnev draama omamoodi kujundlik hinnang ülikoolilinna klassitsistlikule omamüüdile. Näib, et Tartu maalilt ootavad paljud värvi ja teatavat väikekodanlikkust koloriidis. See on selle linna kunstnike taak. Õigemini öeldes ollakse kimbatuses, kui leitakse head värvimängu ja traditsioonide…
-
Eesti kunstnik Rinaldo Veeber on joonistanud atleetlikku mehefiguuri ja tulemus on mõistagi veenev. Eveli Varik jagab temaga sportliku modelli eelistust, kuid mõnevõrra inimlikumast-psühholoogilisemast aspektist (joonistatud figuuristuudiumi on üldse üsna palju eksponeeritud). Loodusmotiive on joonistanud realistlikult Lars Östling, kes esineb „Põhjatuule” näitusel Hobusepea galeriis. Kui ülitäpne joonistus hakkab edasi andma juba võimatuid asju, mainitakse enamasti sürrealismi; mõnikord näib lihtsalt, et need, kes peavad nähtustele nime andma, kasutavad…
-
Üllatuse võib teha ainult kõrge professionaalsuse ja suure tööga; iga „trikiga” saab ju vaatajaskonda kummastada ainult üks kord. Väljapaneku pärl, mida Ly Lestberg ei nimeta mitte videoks, vaid fotofilmiks (selle koostamisel olid abiks Eva Sepping ja Sven-Erik Tamberg), on mandlipuu õitsemine tuules. Järjestatud fotosid ekraanilt sisse hingates tunneme algul kaadrite nihkeid, hiljem unustame need, sest Signorella muusikas voogav põõsas mõjub lummavalt ja põõsaste vahel hetkeks lõvi…
-
„Irbe kunst oli puhas kunst,” ütleb Blumbergs. „See ei olnud relv, massiteabevahend ega jõu väljendus. Mind köitis see, et saab elada ka nii nagu tema elas. Irbe oli väga tihedalt seotud vaimse vertikaaliga, ta oli religioosne. „Ma ei usu pilti, kuid näitan sellega üles austust Jumala vastu” on üks Irbe väljendeid, kus minu meelest väljendub paljasjalgse kunstniku olemust. Religioossus muutis tema elu, tema paljad jalad, tema…
-
Tahtmata siin kiita pelgalt majanduslikku heaolu (kuigi selge mõjutegur on kindlasti ka see), tuleks püüda leida ka teisi, sealhulgas kriitilisi aspekte. Esiteks, vähemalt üks kõrvutus loob üheksakümnendate alguse ja keskpaigaga pöördvõrdelise pildi: selleks on päevalehtede jooksev kunstikriitika. Selle viimast kümnendit iseloomustab teatud tardumus nii kirjutamislaadide kui kirjutajate osas, eriti toonase intensiivsuse taustal.
Teiseks, näilise külluse taustal napib ikka veel tõlkeid või pigem: tõlked on põhiosas kommertslikku laadi,…
-
Kunstiteaduses, a priori visuaalsete kujundite tõlgendamisega seotud valdkonnas, on paraku tekst traditsiooniliselt olnud vaid pildilise maailma korrastamise vahend, kunstiajalookirjutus on aga mõnel pool tänaseni allutatud positivistliku ajalookirjutuse dogmadele, mida määratlevad allikad, kategoriseerimine, ajaloolise teadmise autonoomsus jne. Michel de Certeau on kirjutanud juba 1970. aastate keskel, et kuigi kogu uusaja vältel on ajalugu tähendanud „kirjutamist”, on tekste kui ajaloo peamisi representatsioonivahendeid enamasti peetud millekski iseenesestmõistetavaks. Ajalooteksti toimimist…
-
Neli aastat tagasi jõudsid mitmed keskaega uurivad ajaloolased, kunstiajaloolased ja arheoloogid tõdemuseni, et parema koostöö huvides tuleks koonduda. Mida varasem ajalugu, seda fragmentaarsem on pilt ning mosaiigi kokkupanekuks on eri distsipliinide teadmised hädavajalikud. Siinkohal võiks muidugi öelda, et piisab kolleegide tööde lugemisest, kuid elu on näidanud, et sellest üksi on vähe. Humanitaarteaduste uurijaid valmistatakse ette nende valdkonna õpetamismeetoditest ja uurimistraditsioonidest lähtuvalt. Seetõttu näeme uuritavat objekti erinevalt,…
-
Tänavu kevadel toimusid EKA kõikide erialade ümarlauad tööandjatega, et uurida, kas tööturule oodatuid ka ette valmistatakse. Mõistagi ei ole kunstiakadeemia ülesanne täita pelgalt tööturu ootusi, pigem ikka ise neid kujundada, ent partneritega tuleb rääkida. Selles artiklis kasutan tänulikult kunstiteaduse ümarlauas kuuldut. Olgu kohe öeldud, et isegi kui potentsiaalsed tööandjad oodanuks noortelt kunstiteadlastelt nii- või naasuguseid, kohati vastandlikkegi omadusi, siis töötus ei ole vilistlaste seas suur probleem.…
-
Kui nüüd minna reaalsuse juurde ning lähtuda sellest, et KTI tegutseb EKA ja mitte mõne teise kõrgkooli, Tallinna või Tartu ülikooli juures, kas teil on piisavalt vahendeid, nii üht või teist valdkonda hästi tundvate õppejõudude kui ka laiemalt materiaalse baasi mõttes?
Väga raske on öelda, kui palju peaks ideaalis õppejõude instituudis töötama. Viimane sõltub ühelt poolt meie vajadustest, aga ka sellest, millise kvalifikatsiooni ja ettevalmistusega õppejõude…
