-
Kaljo Põllu sündis 28. novembril 1934. aastal Hiiumaal Kopa külas. Tema haridustee algas Puski koolis ja jätkus Haapsalu Pedagoogilises Koolis. 1956.–1962. aastani õppis ta kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, pärast ERKI lõpetamist läks tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975. aastani. Kaljo Põllu käe all kujunes kunstikabinetist oluline kultuurikese, kus tehti kunsti, tutvuti süvitsi kaasaegse lääne kultuuriga, tõlgiti ja paljundati olulisi kunstiteoreetilisi tekste ning diskuteeriti…
-
Trükkigem siinkohal ära autori enda selgituse. „Raha. Rahamaalidel olen kasutanud esimese ja praeguse Eesti Vabariigi, Stalini- ja Hruštšovi-aegse NSVL-i, natsi-Saksamaa, aga ka Soome ja Saksamaa euroeelset paberraha. Maalidel on rahasedelitelt laenatud esinduslikke inimportreid või nende fragmente. Need on mastaapsed oma ajastu märgid, millega poliitiline režiim (olgu siis demokraatlik või diktaatorlik) demonstreerib oma rahvale ja maailmale väärtusi, jõudu, rikkust jne. Tänapäeval ajas tagasi vaadates näeme riikide, raha,…
-
Näituse põhirõhk on niisiis Mare Vindi viimase kahe aasta (2009. ja 2010. aasta) loomingul: nimelt lõuendile vormistatud tušijoonistustel (kokku üheksa), millele sekundeerivad tema varasema perioodi pargiteemalised litod 1975. – 1994. aastast. Samma dokumentaalfilm „Apollo park. Purskkaev” on valminud 2006. aastal ja „Bassein” 2005. aastal, kaks digitrükki sarjast „Poiss” eelmisel aastal. Mõlemale kunstnikule on omane esteetiline väljendusvorm, mõlema looja inspiratsiooniallikas on park kui korrastatud ja kujundatud loodus,…
-
Kui varem liikus informatsioon hajutatult, väikeste ojade ja niredena, mis vahel ootamatult pinnale kerkisid ja märkamatult pinnasesse valgusid, siis tänapäeval tulvavad teabejõed kokku reservuaaridesse-infopankadesse. Seal loksuvad hiidlained ja sigivad koletised nagu maadeavastamise ajastu ookeanides. Infotulva stiihias lagunevad jutumärgid nurksulgudeks, lood diskursusteks ja narratiivideks, saated show’deks ja stream’ideks. See on loomulik muutus, evolutsioon. Ent Interneti ohjeldamatus teabevoos on kõik hääled valjud, mõttelõng kaob käest, arvamus moondub hõlpsasti…
-
See intensiivne, meeleline orgia ujutab üle igasuguse intellektuaalse enesevägistamise, sujuvalt leitakse kolmest alumisest tšakrast ka kogu vajalik informatsioon, et seletada igikestvaid filosoofilisi küsimusi. Eveli Variku fotod seksi ja söögi järele hüüdvatest meestest illustreerivad rahvatarkust, et armastus käivat kõhu kaudu. „Huvitav on seejuures ikka inimeste lühinägelikkus, see, mida neil pole, seda nad otsivad. Seda, mis neil on, nad hinnata ei oska,” kommenteerib Eveli Varik. Nende kõrval on…
-
Flo Kasearu: Tegin KUNST.EE ajakirja esimesest numbrist audiovariandi: lugesin ajakirja kaanest kaaneni kõva häälega ette. Ma ei ole kindel, kas ajakirja peaks kaanest kaaneni lugema või mitte. Mina tegin seda (suurte) ootustega uuenenud ajakirja vastu. Aega võttis see umbes üheksa tundi. Järgmine number ilmus poole aasta pärast. Enam ma kaanest kaaneni ei lugenud. Uute käsitluste ning huvitava lisainfo asemel meenutati jaanipäeva KUNST.EE-s sel ajal juba pool…
-
Harry Liivrand: Niši kohta tahtsin lisada, et almanahhi Kunst tiraaž oli omal ajal umbes tuhat ja ka praeguse KUNST .EE oma on umbkaudu sama palju. On tähelepanuväärne, et 50 aastaga pole selles osas muutusi toimunud, kuigi huvi kunsti vastu on langenud.
Andreas Trossek: Kui iga kunstiajakiri on marginaalne nišiajakiri, eks siis on ka selle n-ö ideaallugeja spetsiifiliste huvidega. Tänapäevane ideaallugeja võikski olla mõne kitsama huvifookusega inimene, kes…
-
Kas on olemas kunstiajakirjandusteooriat?
Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis õpetatakse ajakirjanikke ja suhtekorraldajaid. Seal lähtutakse üldisest massikommunikatsiooniteooriast, millel on rahvusvaheliselt välja töötatud printsiibid ja koolkonnad ning omad kohalikud autoriteedid. Kultuur funktsioneerib massimeedia masinavärgis ühe rubriigina (enamasti kahjuks meelelahutuse kategoorias), ent sellises kontekstis uurivad seda ajakirjandusteadlased. Spetsiifilisemat kultuuri- või kunstiajakirjanduse teooriat kui sellist pole aga loodud. Kontrollisin väidet igaks juhuks ajakirjandusõppejõu ning tsensuuri spetsialisti Maarja Lõhmuse peal.…
-
Fassaade on skulptuuride ja reljeefidega ehitud läbi aegade. Orgaanilisemaid kunsti ja arhitektuuri sümbioose saavutati juugendis, millele järgnes ornamendist täielik lahtiütlemine ning funktsionalismi võidukäik. 1930. aastate uusklassitsismiga ilmusid majadele taas figuraalskulptuurid, ornamendivööd, dekoratiivsed õisikud jms. On õieti sümboolne, et Eestis paigutati seda laadi skulptuurid (Juhan Raudsepa „Töö” ja „Ilu”) ühena esimestest just Tallinna Kunstihoone fassaadile. Nende sobivus tekitas omal ajal küsitavusi: „Meie moodsate majade fassaadides on korduvalt…
-
Valguskastid vilguvad kui ööseks välja lülitatud foorid, tekitavad silma võrkkestale kujundeid, mis vahelduvad musta pildiga. Nõmmelt Lasnamäele liikudes on Saadoja 14. juuni ööl pildistanud inimtühje ristmikke, kus mälestused on rasked kui põrandani ulatuvad vanad kardinad. Mõlema kunstniku rekonstrueeritud teekond kattub kohati nendelsamadel tallinlastele ka tühjana äratuntavatel ristmikel. Vaikus Saadoja fotodel on kurjakuulutav ja tühjad ristmikud toovad meeltesse mälestuse kõikidest nendest kohtadest ja hetkedest, kus oleme kannatanud…
