Sven Kirsimäe: „Insenerid esitlevad oma maailma piirangutele osutades selleks, et disainerid kutsuksid meid kastist välja astuma.“

Hieronymus Boschi juubelinäitustega avalikkuse ette jõudnud atributsioonisõda tõstatas mitmeid ka laiemalt vanakunsti hindamist puudutavaid küsimusi.

Kerttu Männiste: „Kui aktsepteerida, et kunstiteos on võimeline peegeldama oma aja meelelaadi, siis natüürmort võib olla allegoorilistest kompositsioonidest ausamgi.“
Põnevaid Tartu kujutisi on Eesti muuseumides, aga ka erakogudes. Aus oleks olnud ka nende hulgast midagi näitusele kaasata.
Kiwa ja Martin Kikas on „Lugulaulu“ kirjelduses pidanud tähtsaks rahvusmütoloogiat, helilahendusena on valminud aga Noora arhitektuuriga sobiv sünteetiline ambient.

Nahakunstnik mõtleb end meeleldi elukunstnikuks, kes annab nahale uue hingamise.

Lennart Mänd: „Teistsugusus tuleb ära kasutada: headele tehnilistele oskustele oleme lisanud disainmõtlemise.“

Materjal suunab käega mõtlejat, meelitab dialoogile. Isegi kui protsess on kontrollitud, jätab juhus otsad avatuks, andes võimaluse peegeldada endas inimlikku ebatäiuslikkust.
Plastikut hakati ehtekunstis kasutama juba 1960ndatel, aga Sofia Halliku teosed mõjuvad Eestis värskelt.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.