Toeta

Kunst

  • Kuidas panna muuseumikogu elama?

    Kiasmas puudub küll püsiekspositsioon, kuid muuseumikogust korraldatud kuraatoriprojektid toovad teosed vaatajale märksa lähemale.

    Kiasma näitustest kirjutatakse meil tavaliselt siis, kui tegemist on suurejoonelise rahvusvahelise näituse, nagu muuseumi enda korraldatud „Ars“, või staarkunstnike isikuväljapaneku, nagu Bruce Naumani, Alfredo Jaari või Robert Mapplethrope’i oma, või kui kuraatoriprojekti on kaasatud eesti kunstnikke.
    Ükski eesti nüüdiskunstinäitus ei ole saanud nii suurt ja positiivset vastukaja, nagu „Ars 95“.…
    Reet Varblane
    2 minutit
  • Rasked ja kerged reisikohvrid
    Näituse „Sinna ja tagasi“ kõige varasem teos on leedulase Gediminas Urbonase „Reisikohver“ (1988). See objekt on kolm aastat vanem kui näituse noorim kunstnik. Algė Julija Kavaliauskaitė, kes on esitanud sarjaga „Õhtune hommikusöök“ kutse rääkida kunstist ja selle kohast maailmas.
    Pressifoto

    Rasked ja kerged reisikohvrid

    Näitus „Sinna ja tagasi“ haakub hästi muutunud maailmaga. Valitud teema on kontsentreeritud, kuid sellele vaatamata ulatuslik.

    Otso Kantokorpi
    4 minutit

  • Kunstiõhk ja mõnda, mis seal ripub

    Margot Sameli näitus ei ole hooajaline kunstiprojekt, vaid aastatepikkuse kunstikogemuse settimise tulemus.

    Margot Sameli kuraatoriprojekt „Kõik hõljuvad kehad püsivad õhus, kuni nad on oma olukorrast teadlikud“ („Any body suspended in space will remain in space until made aware of its situation“) Temnikova ja Kasela galeriis kuni 14. IV. Kunstnikud Rhys Coren, Jonathan Ehrenberg, Ella Krugljanskaja, Kris Lemsalu, Priit Pärn, Ken Tisa ja Emily Mae Smith.
    Margot Sameli…
    Andri Ksenofontov
    4 minutit

  • Merevaigukebab

    Saara Hacklin: „„Sinna ja tagasi“ on naasmine muuseumi algusaegade juurde. Maailm on muutunud ja muutunud on ka kunstiväli.“

    Näitus „Sinna ja tagasi. Nüüdiskunst Läänemere maadelt“ („Meno-paluu – nykytaidetta Itämeren alueelta / „There and Back Again – Contemporary Art from the Baltic Sea Region“) Kiasmas kuni 24. III 2019. Kuraatorid Saara Hacklin ja Kati Kivinen.
    Helsingi Kiasma näitus „Sinna ja tagasi“ haarab soome kunstnike kõrval ka Baltimaade…
    Šelda Puķīte, Indrek Grigor
    8 minutit

  • Kodu kui teekond

    „Metafoorid kodule“ on indiviidikeskne vaade: noorte kunstnike teostes on kodu enamasti tühi või siis on elanik seal üksi.

    Näitus „Metafoorid kodule. Noorte kunstnike tõlgendusi“ Tartu kunstimuuseumis kuni 15. IV. Kuraator Joanna Hoffmann, kujundaja Paco Ulman, graafiline disainer Norman Orro, kunstnikud Johan Huimerind, Ulla Juske, Eva Järv, Mari-Leen Kiipli, Angela Maasalu, Keiu Maasik, Hanna Piksarv, Marta Stratskas ja Kaspar Tamsalu.
    Kodu on kultuurilistest ja poliitilistest tähendustest üleküllastatud…
    Anu Kannike
    5 minutit

  • Kai Kaljo kui Adamson-Eric

    Kai Kaljo on kadedakstegeva mõnuga meeleline maalija, sensuaalne vaatleja ja terane sõnaja.

    Kai Kaljo näitus „Lilled“ Hobusepeas kuni 9. IV.
    Esmalt ehmatab näituse ebaharilik kompositsioon. Seal on ka videot, millega Kai Kaljo on rahvusvahelisele kunstiareenile tõusnud. „Luuserit“ (1997), kus kunstnik esitab napisõnaliselt lihtsaid fakte elust kunstniku ja kunstiõppejõuna, teab ju iga kunstihuviline. Nöörilkõnd.
    Praegune pihtimuslik kõnelus emaga, kus Kai Kaljo avaldab soovi, et temast võiks saada…
    Kadri Mälk
    3 minutit
  • Kestev lüüriline kosumisaeg
    Luulik Kokamägi. Kalev. Õli, lõuend, 1964. EKM
    Stanislav Stepaško

    Kestev lüüriline kosumisaeg

    Luulik Kokamäe loomingus peegeldub kümnendite eriilmelisus, kuid tema ilusaim aeg oli 1950ndate lõpp ja 1960ndate algus.

    Mai Levin
    3 minutit

  • Roosa müts – Kes kirjutab meie rassismi ajaloo?

    „Häbi-häbi! Eestlased on sellised rassistid!“ – „Omahäbi on häbi-häbi!“ – „Eestlased on palju sõbralikumad, kui ma arvasin! Eestlased ei ole üldse rassistid: nad lihtsalt ei tea mitte midagi.“ Kas pole need põlvkondade kokkutulekutelt pärit tuttavad fraasid, mille vastu Müürilehe jõulutoimetus lugejatele vaimset enesekaitset õpetas?1 Aastaid on räägitud kooli õppekavade ümbertegemisest, et need vastaksid praegusele eestimaalasele ja/või teatud piirini maailmakodanikule, kes on oma maa kultuuriruumi osa, aga…
    Rebeka Põldsam
    5 minutit

  • Erik-Arne Uustalu 18. VI 1936 – 20. III 2018

    Eesti kunstiväli on ühe olulise tegija võrra vaesem: 20. märtsil lahkus metallikunstnik ja disainer Erik-Arne Uustalu, mitmekülgne ja võimekas looja, kellel oli võimalus tegutseda pika aja jooksul tööstuskunstniku ja ka unikaalteoste autorina.
    Erik-Arne Uustalu asus 1955. aastal õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti ning lõpetas selle 1961. aastal metallehistöö erialal. Tema diplomitöö oli tollast lõputööde üldpilti arvestades võrdlemisi erandlik – stereofooniline raadio.
    Uustalu suunati tööle raadioelektroonika tehasesse Punane RET ja…
    2 minutit

  • Galeriikäik – Koduteemaliste näituste buum

    Tegevuskunsti maraton „Made in Estonia“ Kanuti Gildi saalis 19. III, Laivi performatiivne moeinstallatsioon „Long Live Trashed Bodies“ Arsi projektiruumis 18. III, korterinäitus „Kohatu“ Kadriorus 10. – 11. III, grupinäitus „Metafoorid kodule“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 15. IV, Ulla Juske ja Ella Bertilssoni näitus „11,9 kilomeetrit kesklinnast loodes“ Hobusepea galeriis 1. – 19. III ja eesti kunstnike näitus „Eluruum“ Melbourne’i galeriis Red kuni 8. IV.
    24. veebruar on…
    Marika Agu
    3 minutit
Sirp