Kunst
-
Ferdinand Bobergi projekteeritud Hollandi paviljon valmis Giardinis juba 1912. aastal, 1953. aastal ehitati see Gerrit Thomas Rietveldi projekti järgi ümber.Pressifoto / Gerrit SchreursEesti biennaali südamikku
Maria Arusoo: „Giardinis asuv Rietveldi paviljon on eriline, kuid me teeme, nagu igal varasemal korralgi, parimat näitust, mida suudame.“
3 minutit -
Tiiu Talvistu 2. II 1955 – 17. II 2020
17. veebruaril lahkus kunstiajaloolane, kuraator, kunstipedagoog ja museoloog Tiiu Talvistu.
Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, kes väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, kus tema teadmised olid väga laialdased, ning Tartu kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, väärib imetlust ja austust. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid andis endast alati maksimumi. Mõnikord võis ta olla oma kompromissituses, näiteks võideldes muuseumi maine ja käekäigu…2 minutit -
Toomas Lepiksaar 3. II 1929 – 12. II 2020
Lahkunud on noorsoo kunstilise kasvatuse suuremaid edendajaid ja entusiaste Toomas Lepiksaar.
Toomas Lepiksaar sündis Tallinnas ja lõpetas keskkooli Rakveres. 1954. aastal lõpetas ta maalijana ERKI. Kunstiõpetajana alustas ta tööd juba üliõpilasena. Ta oli õpetaja Tallinna XXXII keskkoolis ja Tallinna XXII keskkoolis, Tallinna Kaugõppekeskkoolis, ETKVL Kooperatiivkoolis ning aastatel 1990–2000 Tallinna Rahvusvahelises Koolis.
Aastail 1959–1988 töötas ta kunstikasvatuse metoodik-spetsialistina ENSV Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis. See tähendas täienduskursuste organiseerimist loengute ja…2 minutit -
Ivika Kärmik 2. III 1942 – 8. II 2020
On lahkunud tekstiilikunstnik Ivika Kärmik.
Ivika Kärmik sündis 1942. aastal Rakveres. Õppis 1971–1976 Peterburi Kunstide Akadeemia Ilja Repini nimelises maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal. Tema valik õppida kunstiteadust Peterburis ei olnud tookord päris tavaline. Vene keele pidi eesti tüdruk juba esimese eksamisessiooni ajaks selgeks saama, kellelegi ei tehtud hinnaalandust. 1976. aastal, kunstiteadlase diplom taskus, ei leidnud ta aga Tallinnas erialast tööd, noore spetsialisti…1 minut -
Mare Vint arhitektuurimuuseumi näituse „Geomeetria ja metafüüsika. Mare Vint ja Arne Maasik“ kohtumisõhtul.Renee AltrovViis aastakümmet ilu variatsioone
Kui Mare Vint ka enam ühtegi pilti rohkem teha ei võta, on ta juba meile kinkinud küllusliku ja erakordselt hõrgu kunstiterviku.
3 minutit -
Vaegnägijast, viimastel aastatel täiesti pimedana töötanud tekstiilikunstniku Erika Tammpere, ainsa Eesti tegija käest telliti spetsiaalselt näituse tarbeks ruumiline teos.Karel Koplimets / Tallinna KunstihooneRiiklikud empaatiaharjutused
Saan aru kuraatorite taotlusest keskenduda sõnale, sest sõna ühendab kõiki inimesi, kas või seaduste ja õigusemõistmise kaudu, aga oleksin tahtnud saada rohkem tajukogemusi.
6 minutit -
Jass Kaselaan. Nukkude väljak. Betoon, 2014.Jass KaselaanBetoonistumine
Alles sajand tagasi oli betoon unistuste ja progressi materjal, kuid nüüd oleme jõudnud sinnani, et moodne ühiskond on valanud enesele betoonist sarkofaagi.
7 minutit -
Christian Ackermanni teose röntgenipilt. Hilkka Hiiop: „Oleme Christian Ackermanni töid nelja aasta jooksul uurinud ja dokumenteerinud kõikvõimalike tehnilis-teaduslike meetoditega, arhiivispetsialistid on vaadanud läbi ajaloolise dokumentaalinfo.“Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine
Hilkka Hiiop: „Lõppotsust ei rajata materjaliuuringutele, vaja on ka kunstiteadlase konossöörlikku pilku ja stiilianalüüsi, arhiiviandmeid ja (kunsti)ajaloolist üldpilti.“
9 minutit
