Toeta

Kunst

  • Hüpe tundmatusse
    Ülo Josingu „Raul“ ja „Kersti“ (1989) on head leiud vähe nähtud fotodest.

    Hüpe tundmatusse

    Väikese kompaktse portreeavangardi näituse kuraatorid Tanel Verk ja Annika Haas on teinud huvitava ja kohati ootamatu valiku.

    Heie Marie Treier
    7 minutit
  • Ärge alahinnake kujutlusvõimet
    Flo Kasearu. Politsei palub abi. Videokaader, 2018. Varjupaiga festival.

    Ärge alahinnake kujutlusvõimet

    Aktivistliku kunsti puhul tuleb säilitada kunsti ja poliitika vaheline produktiivne pinge, nii et kumbki pool ei kaotaks ennast ja kunst ei muutuks amatöörlikuks sotsiaaltööks.

    Stella Saarts
    7 minutit
  • Ikka kohal
    Flo Kasearu. Kostüümidraama. 2017. Performance. Kunstniku loal.
    Marit Mihklepp

    Ikka kohal

    Flo Kasearu: „Kriis tundub algul traagiline, kuid see on tegelikult väga käivitav nähtus.“

    Brigita Reinert, Elnara Taidre
    8 minutit

  • Lisandus kunstiajalukku – Eesti graafikute ema Vive Tolli

    Teisipäeval, 28. juulil toimus Kaarli kirikus ühe väljapaistvama graafiku Vive Tolli (1928–2020) leinatalitus. Vive Tolli oli lahkunud juba 8. aprillil, kuid eriolukorra tõttu lükati ärasaatmine kunstniku sünniaastapäevale.
    Vive Tolli kunstil on eriline tähendus mitte ainult eesti kunsti- ja kultuuripildis, vaid tema loomingu põhjal on meie kunsti kõrgelt hinnatud ka väljaspool Eestit. Sellest hoolimata ei ole osa tema loodud raamatuillustratsioonidest, mis on välismaal välja antud, meile kuigivõrd tuttavad.…
    Jüri Hain
    2 minutit

  • Müüdid naiskunstnike ümber

    Naiskunstnike ajalooline positsioon võrdluses meeskunstnikega on kunstikirjutistes ikka ja jälle käsitlemist leidnud ja see ajendab vaatlema üldpilti.

    Kui süveneda aastatel 1919–1943 Pallase kunstikooli lõpetanud naiskunstnike tegevusse, kerkib esile mitu küsimust. Kas nende positsioon oli juba ettemääratult nõrgem kui meeskunstnike oma? Kas peab paika väide, et ühiskonna survel tuli perekond luua ja seetõttu oli naiskunstnikel eneseteostusvõimalusi vähem?
    Naiskunstnike loometegevuse käsitlemine on keerukas, sest tegemist on…
    Mareli Reinhold
    5 minutit

  • Tülpimus naiste saladuslikkusest

    Kuraatorid Indrek Grigor ja Šelda Puķīte on toonud avalikkuse ette tundmatute naisfotograafide loomingu, kuid eksponeeritud pildid ja saatev voldik konteksti ei ava.

    Näitus „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 29. IX
    Tartu kunstimuuseum on võtnud viimasel paaril aastal eesmärgiks teha nn naiskunsti ülevaatenäituseid. Ülemöödunud aasta lõpus avati Kadri Asmeri koostatud näitus „Isekeskis. Naine kujutamas naist“ (2018) ning nüüd on väljas Indrek Grigori ja Šelda Puķīte…
    Rebeka Põldsam
    4 minutit
  • Ühendatud killud
    Soome kunstniku Sami van Ingeni film „Leek“ (2018) on nagu dekadentlik epiloog, põlev raamatukogu, mis mehaanilise reprodutseerimise ajastul rõhutab veel kord kunstiteose ambivalentset olemust.
    Kaader videost

    Ühendatud killud

    „Hõbetüdrukute“ näitus koosneb kildudest, kuid siingi on tähtis tõsiasi, et ajalugu nagu fototki on alati kellegi pilk kadreerinud.

    Kaisa Ling
    5 minutit

  • Mälu hoidmine

    Eesti muuseumid vaevlevad ruumikitsikuses ja museaalide säilitamistingimusi napib, kuid ühishoidla-kompetentsikeskuse loomine on alles algusjärgus.

    Öeldakse, kes hoiab, sel on, pillaja on paljas. Hoidjal osa, kaitsjal kasu, või hoopis, kes kogub, see saab, kes hoiab, sel on. Eestil on, mida hoida. Riigi hallatavates mäluasutustes talletatakse kokku üle 900 miljoni1 Eesti kultuurile tähtsa pärandiobjekti. Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku…
    Janika Turu
    9 minutit
  • Surmatantsu motiiv Edward von Lõnguse loomingus
    Näitusevaade Edward von Lõnguse „Viimsepäeva katedraalist“: vasakul pool on „Surmatants“ ja paremalt vaatab vastu selle peegeldus.
    Tanel Murd

    Surmatantsu motiiv Edward von Lõnguse loomingus

    „Surmatants“ tänavakunstniku katedraalis õpetab endiselt ühte ja sedasama: kõik on surma ees võrdsed ning maine ebavõrdsus pattulangemise tagajärg.

    Kerttu Palginõmm
    5 minutit

  • Kaalu Kirme 12. XI 1928 – 15. VII 2020

    Pärast pikka elupäeva on lahkunud Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Kunsti­teadlaste ja Kuraatorite Ühingu auliige, kunstiteadlane Kaalu Kirme.
    Kaalu Kirme sündis Tallinnas hiidlasest ema Hilda ja Võrumaalt pärit politseikordnikust isa Gustav Kriseli esimese pojana. Lapsepõlvesuved veetis ta Hiiumaal Jausa külas vanavanemate talus ning kooliteed alustas Rahumäe algkoolis Nõmmel. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist kolis perekond Hiiumaale poliittuulte eest varju. Viimasel hetkel eestistati perekonnanimi Kriselist Kirmeks, mis osutus…
    3 minutit
Sirp