Kultuur 2030

  • Kaupo Meiel
    Kaupo Meiel
    Erakogu

    Kaupo Meiel

    Kaupo Meiel
    on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Kevadel esitles end uue ja värske poliitilise jõuna Eesti 200, millest saab juba novembri alguses erakond. Eesti 200 lõi oma ideede levitamiseks ja populariseerimiseks varivalitsuse kuraditosina ministriga, kelle seas leidub küll…
  • Peeter Laurits

    PEETER LAURITS
    on kunstnik, kes huvitus 1990ndatel DeStudio koosseisus meediakriitilistest mängudest, kuid on pöördunud süvaökoloogiasse. Praegu on tema loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isikunäitusi Londonis, Berliinis, Moskvas ja ka Chiang Mais, ta töid on ostetud paljudesse era- ning avalikesse kogudesse. 
     Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Lähiaja suurim õnnestumine Eesti kultuuripoliitikas on kunstniku- ja kirjanikupalga kehtestamine. See on paraja hulga tippvormis loovisikuid toonud välja pühapäevakunstniku…
  • Marge Monko
    Marge Monko
    Foto Renee Altrov

    Marge Monko

    MARGE MONKO
    on kunstnik ja Eesti kunstiakadeemia fotograafia osakonna professor. Ta on õppinud EKAs (MA fotograafias, 2008) ja täiendanud ennast Viini rakenduskunstide ülikoolis. 
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Õnnestumine on kindlasti see, et viimase 5-6 aasta jooksul on mitmeid olulisi kunstiinstitutsioone…
  • Mudlum
    Mudlum
    Ruudu Ulas

    Mudlum

    Mudlum
    on kirjanik ja kriitik.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Kultuuripoliitika suurim õnnestumine on see, et selline poliitika produtseerib alati kontrakultuuri, kust võrsub uus, värske ja elus kultuur. Kui juba säärane elus asi on tekkinud, siis leiab see pikapeale mokaotsast äramärkimist,…
  • Merle Karro-Kalberg

    Merle Karro-Kalberg
    on maastikuarhitekt ja Sirbi arhitektuuritoimetaja.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Teatavasti puudub meil ajakohane arhitektuuripoliitika. Viimane selle­nimeline dokument kinnitati valitsuse istungil 2002. aastal. Iseküsimus on muidugi, kas meil sellist kokkulepet üldse tarvis ongi. Ruumiloome regulatsioone jagub meil küll ja küll.
    Kehtivad kõikvõimalikud standardid ja normid. Seetõttu näemegi linnaruumis jaburaid, igavaid ja absurdseid lahendusi. Elektriposte, mis asuvad keset kõnniteed ja millest kaksikute vankriga mööda ei…
  • Hanno Soans
    Hanno Soans

    Hanno Soans

    HANNO SOANS
    on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant, uurib üleminekuaja Eesti tegevuskunsti poliitilisi tagamaid, peab loenguid ja kirjutab regulaarselt kunstikriitikat. Vabal ajal on harrastusmaalija ja krooniline raamatukoguvõlglane. Tegeleb ka kirjastamisega ja avaldab lähiajal kunstnik Tarmo Salini uue koomiksiraamatu.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika…
  • Karen Jagodin

    Karen Jagodin
    on arhitektuuriteadlane, mitme arhitektuuriraamatu autor ja toimetaja ning näituste kuraator, kes teeb igapäevatööd meremuuseumis Lennusadama näituste ja Paksu Margareeta püsiekspositsiooni projektijuhina.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine? 
    Suuremahuline kõikehõlmav kultuuripoliitika või strateegiad tekitavad alati kõigepealt küsimuse, kellele need on mõeldud. Kelle tööriistaks need saavad ja kelleni peab tulemus jõudma? „Kultuur 2020“ või uuendatud „Kultuur 2030“ strateegiat on vaja riigile, see on riiklike otsuste alus­dokument,…
  • Igor Garšnek

    Igor Garšnek
    on helilooja ja muusikapublitsist, mitme muusikaõpiku kaasautor ning raamatute „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand” ja „Ruja: must ronk või valge vares” autor. Ta on mänginud klahvpille bändides Ruja, Led R, Data, Synopsis jm.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
    Kultuuripoliitika eesmärke tuleb vaadelda eeskätt institutsionaalsena, s.t millised kultuurivaldkonna institutsioonid panustavad enim loova mõtte ja algatuste tulemuslikesse realiseerimis­võimalustesse – mõne kunstivaldkonna lõikes või Eesti kultuuripildis laiemalt.
    Mõelda tuleb ka…
  • Liisa-Helena Lumberg

    LIISA-HELENA LUMBERG
    on EKA kunstiteaduse ja visuaal­kultuuri instituudi doktorant ja õppejõud. Tema peamine huviala on XIX sajandi kunst.
    Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbi­kukkumine?
    Vastan pigem küsimusele: mis on Eesti kultuuripoliitika suurim mõtte­koht? Kui öeldakse „mul pole aega“, ei ole see muud kui prioriteetide küsimus. Alati on aega. Küsimus on vaid, millele seda kulutada. Samasuguse eksistentsialistliku karmusega võiks jaotada kõiki ressursse.
    Riigi kultuuripoliitika alusdokumendis „Kultuur 2020“ käsitletakse…
Sirp