Kirjandus
-
„Aga laused ringutavad ja sirutavad oma liikmeid“
Rita Dahli luulekogus „Aja süda“ helisevad minoorne argipäevamuusika ja ühiskonnakriitilised noodid.
3 minutit -
Luuletaja, illustraator, karikaturist ja ristsõnade koostaja Ilmar TrullAivar KullamaaSuitsust nõrk. Ilmar Trulli „Veereb kartul põllu veerel“
1 Põllu veerel uitab siga.
2 Põllumehel kartul valmis.
3 Viskab siga kartuliga
4 kohe esimeses salmis.
5 Teises salmis tänab siga
6 südamlikult põllumeest:
7 „Ma ei saanud üldse viga.
8 Tuhat tänu tuhli eest!“
9 Noh ja kolmandamas salmis
10 põllumehel vastus valmis:
11 „Ole lahke, armas siga.“
12 Viskab…4 minutit -
Piret Raua „Portselanist nael“ on leebe hoiatuslugu, mis sobib neile lugejatele, kes on küll sotsiaalselt tundlikud ning feministliku meelsusega, kuid keda köidab eelkõige afektiivselt maandatud mittemärg, pühitud kirjandus.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comHaprust mitte peletada!
Piret Rauale ei ole haprus nõrkuse sünonüüm, vaid paratamatuse helgiga inimlik haavatavus.
6 minutit -
Hollandi kirjanik Marieke Lucas Rijneveld pälvis 2020. aastal romaaniga „Õhtute äng“ rahvusvahelise Bookeri auhinna.Jeroen Jumelet / ANP / AFP / ScanpixTeismelise eksistentsiaalse ängi pildialbum
Marieke Lucas Rijneveld näitab romaanis „Õhtute äng“ argiste üksikasjade kaudu väliselt vaga talupere julmust.
5 minutit -
Tanel MälloRuudu RahumaruLuulesalv
25. II 2022
maakaardid
juba mitme kihi
klotsikeste all
+ paelakeste
särgikeste
värvimisevärkide
on meie kodu
eluruumi
päiksesoojal põrandal
sest hetkest eilsest
mil me
põses kommid
kontrollisime teadmisi
kui lähedal
me kodule
on pommid
26. II 2022
otsime sõnu
et rääkida muust
köögis
ja elutoas
õhtuti voodis
kuni
nad uinuvad
linnades puust
aeg mida
pikalt
ei hellita loodis
kuni nad uinuvad
kujutlemata
õhu
tõrje
sireenide kisa
kõikjal on keegi
laps
ema
ja
isa1 minut -
Silvia Nagelmaa 22. V 1929 – 14. IV 2022
Tänavusel vaiksel neljapäeval lahkus Tartus meie hulgast kirjandusteadlane ja kriitik Silvia Nagelmaa.
Silvia, neiupõlvenimega Joa, sündis ja alustas kooliteed Räpinas, jätkas Tartus ning õppis aastail 1948–1953 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat, 1952. aastal abiellus ta kirjandusloolase Abel Nagelmaaga. Töötanud paarkümmend aastat õpetajana mitmes Tartu koolis, sidus ta end 1974. aastast teadustööga Keele ja Kirjanduse Instituudis. Filoloogiakandidaadiks sai Silvia Nagelmaa 1985. aastal uurimusega „Eesti nõukogude poeem (1940–1980)“, mis oponent Karl…1 minut -
Ilona Martson: „Miks mõned teosed saavad rahvusvaheliselt menukaks, mõned mitte? Igal raamatul on oma saatus nagu inimeselgi.“Piia RuberTõlkijate vennaskonna kümme aastaringi
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
9 minutit -
Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.Kris MoorEesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
11 minutit -
Aegumatud padjamärkmed
Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?
4 minutit -
Ave Alavainu 4. X 1942 – 3. IV 2022
Ave Alavainu oli eesti luuletaja ja prosaist, kultuurikorraldaja ja -ikoon! Tartus sündinud, Tallinnas kasvanud, koolis käinud, eesti filoloogiks õppinud, isepäi hiidlaseks hakanud.
Põhjalikumalt räägib Alavainu meile oma loomingust luulekogumiku „Koondatud“ mõnusalt kärtsakas järelsõnas: oma noorpõlveraamatuid nimetab ta poolpõlglikult vihikuteks nõukogudeaegse viletsa kirjastamiskultuuri ja -kvaliteedi pärast. Uhkust hakkas ta tundma tõesti alles oma hilisemate raamatute üle – „Laulud laialilaotamiseks“ ning „Joonlaualaulud“ pakkusid ka kujunduslikke-kontseptuaalseid, Ave-väärilisi vigureid.
Kokku saab Alavainu loomingut…3 minutit
