Kirjandus
-
Hervé Le Tellier astub festivalil „HeadRead“ üles neljapäeval, 26. mail.Francesca Mantovani / Editions Gallimard / HeadReadSa ei ole sina ise. Sa oled enda koopia
Vahel küsitakse, kelle mängu me mängime. Hervé Le Tellier küsib, kes meiega mängib.
5 minutit -
Vetevallast pannini
„Eesti kalaluule antoloogia“ on autorite, teemade, vaatenurkade ja stiilide poolest nii külluslik, et mulksub lausa üle ääre.
4 minutit -
Sentimentaalne, aga töötab
Lapse vaatepunktilt jutustatud „Siberi haikus“ omandavad küüditamise õudus, kaootilisus ja absurdsus mängulise varjundi, aja kulg ähmastub ning kogetav põimub fantaasiaga.
3 minutit -
Rootsi kirjaniku ja kultuuriajakirjaniku Agneta Pleijeli sulest pärineb romaane, luulet, näidendeid ja arvustusi. Eesti keelde on varem jõudnud tema romaan „Talv Stockholmis“ Irja Kiisküla ning kaheosalise autobiograafia esimene osa „Ennustus. Ühe tüdruku mälestused“ Kadi-Riin Haasma tõlkes.Göran Segeholm / Prima VistaKülaskäik surma juurde
Rootsi kirjanik Agneta Pleijel kirjeldab romaanis „Kaksikportree“ krimikirjaniku Agatha Christie ja kunstniku Oskar Kokoschka kohtumisi.
4 minutit -
Aarne Kinnunen 4. II 1930 – 18. IV 2022
Meie hulgast on lahkunud Soome esinduslikemaid humanitaarteadlasi, vana kooli esteetikaprofessor ja kirjandusloolane Aarne Kinnunen.
Aarne Kinnunen oli aastakümneid Helsingi ülikooli esteetikaõppejõud, kujundas ja juhatas ja juhendas mitut põlvkonda noori esteetikuid, andis neile klassikalise humanitaarhariduse. Tema üliõpilased meenutavad oma professorit tänuliku lugupidamisega. Aarne Kinnuse uurimistööd andsid soome esteetikakäsitlusele uue tõusu ja arengu. Tema ulatuslik, esteetika põhiküsimusi avav teos „Esteettisestä elämyksestä“ („Esteetilisest elamusest“) tõi soome esteetikasse angloameerika varjundeid.
Aarne Kinnunen…1 minut -
Tartus aadressil Raja 31a asuv hoone kuulus aastatel 1914–1923 Aino ja Oskar Kallasele ning aastatel 1934–1943 Jaan Kaplinski vanaisale Jaan Raudsepale. Jaan Kaplinski elas seal oma esimesed kolm eluaastat.Pille-Riin LarmTartus asutati Jaan Kaplinski selts
6. mail peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päeva alapealkirjaga „Ökoloogilise kultuuri paljukeelne poeesia“. Ettekandega esinesid Timo Maran, Igor Kotjuh ja Märt Väljataga, avati Jaan Kaplinski loodusfotode ja maalide näitus, saadi osa luulekavast ning asutati Jaan Kaplinski selts.
Jaan Kaplinski seltsi peamised tegevussuunad…1 minut -
Kodune ja eksootiline – nagu maranta
Birutė Jonuškaitė on romaanis „Maranta“ jäädvustanud suure armastusloo taustal Poola leedulaste „väikese kodumaa“, nende mentaliteedi ja saatuse XX sajandil.
10 minutit
