
Nobeli-võitja uusimal romaanil on palju öelda inimlikkuse kohta, kuid veidi unarusse on teoses jäetud robotlikkuse teema.

Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti üks tõlgendus ei välista teisi, kuid tõlkes on ambivalentsust edasi anda peaaegu võimatu. Kuidas on selle lahendanud Jüri Talvet?

Lydia Kangi „Oopium ja absint“ ja Piret Põldveri „Hoog“

Katrin Lauri romaan „Tunnistaja“ toob lähemale nii sõjaeelse Eesti Vabariigi sündmused kui ka toona tegutsenud inimesed.

Katrin Laur seab kõrvuti tillukese Eesti katoliku kiriku tegevuse ning eesti sotside oma, kellest hiljem said juunikommunistid.
Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.

Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa viisid sihile püsivus ja teadlik töö.


Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“ on niivõrd meisterlik ja terviklik, et seda tuleb lugeda järjest otsast lõpuni.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.