
Läti uue luule loojad mõistavad vaimukalt ja valjult lajatada nii ühiskonnale kui ka selle sammaldunud pimealade kaitsjaile. Samal ajal julgevad nad ka vaikida ja lasta valgusel langeda oma siseilma.


Anti Saar joonistab välja näiliselt argiste sõnade kultuurilise tähendusvälja ja nende teadvustamata konnotatsioonid, avardades sedakaudu lugeja keele- ja maailmataju.

Andrei Kurkovi „Hallide mesilaste“ tõlge jõuab meieni õigel ajal. Pealtnäha lihtsa olmeloo taga peitub keerukas mõtisklus sõja, eluvalikute ja inimloomuse üle.

Mehis Heinsaare sünges romaanis tõusevad esile eneseületamine ja tõeotsingud ning igavene küsimus, kuidas olla inimene.

Jätkub mõttevahetus koolikirjanduse teemal. Kuidas suhtuvad muutustesse õpetamisteadlased?

Carolina Pihelgas näitab romaanis „Vaadates ööd“, kui igapäevane, märkamatu ja lakkamatu on naistevastane vägivald – nagu tolm.

Jutustuse „Noorsand“ üks põhiküsimusi näib olevat, kas lääneliku maailmavaate omaksvõtmisega kaasneb automaatselt elitaarsus ja pinnapealsus.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.