Kirjandus
-
Rutt Hinrikus 7. V 1946 – 29. X 2023
29. oktoobri hommikul lahkus meie seast pärast rasket haigust tunnustatud kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseumi emeriitteadur ja eesti rahva elulugude kogumise grand old lady.
Rutt Hinrikus sündis 7. mail 1946. aastal Läänemaal Vigala kirikuõpetaja Agu Põllu peres. Tema vanavanemad olid Eesti riigi- ja kultuuritegelased Helmi ja Peeter Põld. Ta lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus ta tööle Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse…2 minutit -
Igor Kotjuh 20. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsil „Olnu on ikka veel täna“.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKõne Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvimise puhul
Kõigepealt sooviksin tänada Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia korraldajaid ja žüriid mulle osutatud au eest.
See tunnustus on minu jaoks korraga nii üllatav kui ka rõõmustav, poleks kunagi arvanud, et minu tagasihoidlikud tähelepanekud kultuuri kohta leiavad nii kõrget tunnustust.
Olen nullindate algusest saadik, kui…5 minutit -
Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile
E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri.
Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“,…2 minutit -
Müütilise mürgisuse meelevallas
Hasso Krulli „Sulalume“ lugeja leiab end peadpööritavast tähenduste labürindist, teatud retooriline ambivalentsus peitub pea igas luulepildis.
5 minutit -
Kõhkleva päikese karehell peegeldus
Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.
4 minutit -
Medeia on üks neid vanakreeka mütoloogilisi kangelannasid, kelle tegelaskuju varieerub müüditi: ta võib esineda näiteks kangelaste abilise rollis, võimsa nõia või jumalate tööriistana. Retseptsioonis on ta aga sageli lihtsalt üks õnnetu ohver, reedetud naine, ahastuses ema, pagendatud lindprii. 2018. aastal tõi Tiit Palu Vanemuise publiku ette Euripidese tragöödial põhineva lavastuse, kus peaosa mängis Maria Annus.Gabriela UrmLinnar Priimäe värsikunst – tõsine mäng Medeiana
Nüüdisluules on teose iga elemendi tähenduspotentsiaali rakendamine pigem erandlik. Just niisugune erand on Linnar Priimäe „Medeia“, üks viimaste aastate huvitavamaid luulekogumikke.1
11 minutit -
Mälu
Rein Saluri 22. IX 1939 – 13. X 2023
5 minutit -
Piret Põldver 9. septembril Tallinnas kirjandustänava festivalil.Kris MoorKui millestki pole kinni hoida
Vaimne tervis leiab eesti luules üha rohkem kõlapinda ning Piret Põldveri panust ei tasu selles alahinnata.
4 minutit -
Norra kirjaniku Jon Fosse sulest pärineb nii lühiproosat, luulet ja lasteraamatuid kui ka esseistikat ja näidendeid. Eesti keeles on Eha Vainu vahendusel ilmunud tema romaanid „Pelgupaik“ ja „See on Ales“ ning kolmest lühiromaanist koosnev „Triloogia“. Sigrid Toominga vahendusel jõudis äsja eesti keelde kunstnikuromaan „Teine nimi“ – Fosse tippteoseks peetava „Septoloogia“ esimesed kaks osa. Fosse on Euroopa teatrites üks enim lavastatud tänapäeva näitekirjanikke, mitmed tema näidendid on jõudnud ka Eesti lavadele. Jon Fosse 2021. aastal Rootsis Stockholmis.Jessica Gow / TT News Agency / ScanpixSalapärane Fosse, värske nobelist
Jon Fosse ei kasuta punkti, tema lause jätkub lõpmatuseni. Selles lauses on kõike: lapsepõlve, noorust, armastust ja selle kaotust, nõrkust ja kahetsust, mälupilte, kunstnikukutsumust, usulohutust ja üksindust …
4 minutit
