-
Muidugi mõtlesin. Ikkagi tulla ära ühest sellisest Eesti suurest ajalehest, ütleme, üsna oluliselt positsioonilt nagu kultuuritoimetuse juhataja koht ja hakata tegema üsna marginaalset lasteajakirja. Ma usun, et paljud tippajakirjanikud ei saa üldse sellisest asjast aru.
Aga samas on ka palju kolleege, kes mind hästi mõistavad: nad teavad, et ajalehetöö on väga kulutav, selline konveiermeetodil tampimine. Ja ühel hetkel on lihtsalt näha, et inimene on tühi.…
-
Kirjandusalased teatmeteosed ja monograafiad käsitlevad lastekirjandust lünklikult või ignoreerivad täielikult. Samas tegutseb Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse juures lastekirjanduse uurijate töögrupp, mis koondab kirjandusteadlasi, ülikoolide õppejõude ja magistrante üle Eesti. Grupi sooviks on teha laiemat koostööd ülikoolide jt. teadusasutustega ning osaleda üldises kirjandusuurimises.
Lastekirjanduse õpetamine ja uurimine Eesti ülikoolides on ebapiisav, mistõttu Tartu ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli juhtkond peaks leidma võimalusi lastekirjanduse akadeemiliseks viljelemiseks.
Tingimata tuleks taastada lastekirjanduse…
-
Olen mõelnud, et kõige tema mitmekülgsuse juures oli tema püüetel ja huvidel ometi üks põhitelg: ajalugu ja etnograafia. Päris inimlikult öeldes ehk armastus asjade vastu. Meil on kombeks tihti rääkida halvustavalt asjade kultusest, ent tegelikult on tänapäeva inimene võõrdunud nii iseendast, teistest kui asjadest. Me ei tunne ega armasta enam asju: asjad on meile midagi ajutist, midagi, mida me hindame rohkem brändi järgi ja vahetame peagi…
-
Reede, 23. aprill
11.00 Avamine.
11.15 Cornelius Hasselblatt, ?Stalini pikk vari üle ?Tuulise ranna?.
11.45 Olaf Kuuli, ?Salajased ja avalikud parteitekstid. EK(b)P 7. kongress (september 1952) ajakirjanduses ja stenogrammis?.
12.15 Kristi Metste, ?Klassiku kohandamine. Faehlmanni retseptsioon Liis Raua töödes aastatel 1934 ja 1965?.
Lõuna
14.00 Aare Pilv, ?Tekst kohandamiste vahel II. Jaan Kaplinski ?Isale? ja Anton Nigovi ?Harjutuste? näitel?.
14.30 Kadri Tüür, ??Raadio? :…
-
Suurima valikuga on-line-raamatukauplus Eestis ? üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas. Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl. 10 ? 18, tel. 07 441 627, faks 07 423 345, e-post: kriso@kriso.ee
APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud E ? R kl. 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl. 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud E…
-
Mati SirkelORVA-AASTAD
Valik ees-, vahe ja järelsõnu tõlgetele ning mõned lehelood. Sirkli esimene autoriraamat, saksa keeleruumi kirjanikele keskenduv kogu, mis kindlasti hää abimees kõiksugu üliõpilastele ja kirjandusuurijatele. Üks põnev raamat: iga lause ja sõna puhul on tunne, et see on valitud, omal kohal kindla põhjusega. Ja kuigi on triviaalne, tuleb öelda: sellisel keelekultuuriastmel kirjutisi kohtab üha harvem. Toimetanud Linda Uustalu, kujundanud Jüri Kaarma, kaanefoto Tiit…
-
Joe Strummer, ?The Guns of Brixton?
Luule on relv. Relv nüristumise, ühetaolistumise, unistuste nurjumise, kõige üleva ja erilise vaenlaste vastu. Käimas on sissisõda, pikk ja teadmata lõpuga, igavikku kulgev. Mida rohkem noori selle relva haarab, seda parem neile, kes eelistavad eksistentsi vegetatsioonile, kelle arust kõik imeline on püha.
Selle loo kirjutamine on mul eri põhjusil korduvalt edasi lükkunud. Luulest on praegu paha kirjutada, mingid põhjusmõttelised mõistesõjad…
-
BUDISMI PÜHAD RAAMATUD
Täpsemini ?Seadmuseratta käimapanemine?, ?Lühikesed lugemised?, ?Dhammapada?. Need raamatud on pärit budismi theravaada koolkonna pühakirjast ?Tipitakast?, tegu on budismi alustekstidega. Paali keelest tõlkinud ning eessõna ja kommentaariumi kirjutanud Linnart Mäll. Toimetanud Teet Toome, kujundanud Aivo Lõhmus. Lux Orientis, 2004. 264 lk.
Linnart MällSTUDIES IN THE ASTASaHASRIK? PRAJÑaPaRAMITa AND OTHER ESSAYS
Rohkem erialainimestele suunatud ingliskeelne koguteos, raamat tõsistele orientalistidele. Studia Orientalia Tartuensia Series…
-
Benjamin TammuzPUUVILJAAED
Raamatu sündmustik kulgeb dramaatiliselt põneval taustal, tegelasteks on kaks ühise päritoluga meest, keda seob maaharimine Palestiinas. Kujutatakse araablaste ja juutide vahekorda kahe venna näitel, kelle suhted ulatuvad lähedusest ja kokkukuuluvusest kuni vaenu ja vihkamiseni. Traagiline on see mõlemale. Tammuze kujutusviis on napp, vana gravüüri reljeefsete joontega. Heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Kalle Kasemaa. Johannes Esto Ühing, 2004. 158 lk.
Ave AlavainuTatjana Tretjakova2KEELSED
Kaks…
-
Ei ole vist eriti originaalne eristada suuliseks ettekandmiseks sobivat luulet (mis on sugestiivse rütmiga, vaimukas, riimis) ja (vaikseks) individuaallugemiseks sobivat luulet. Olles küll primitiivne, pädeb säärane vastandus vahel ülimalt hästi. Ehini luuletusi aga võib pruukida (just nimelt pruukida, sest üks hää poees on toimelt võrdväärne arstirohuga) mõlemal mainitud kombel, ideaalvariandis muidugi autori enda kumehäälses ettekandes. . . . Õnneks on ta ikka aeg-ajalt üles astunud, nt. ?Sotsia? kirjandusnädalate raames…
