-
Kas pidasite ettevõtmist algatades silmas ka mõnd raamatut, mille sarnaseid rohkem võiks ilmuda? Milline võiks olla ideaalraamat sellele vanusegrupile?
Konkreetselt midagi silme ees ei olnud, eesmärk oli leida just rohkem eriilmelisi ja fantaasiarikkaid raamatuid. Meie eesmärgiks on paljusus! Lapsed on erinevad, neile peab pakkuma erinevaid raamatuid. Võistluse mõte on algusest peale olnud samuti just uute annete julgustamine.
Kes olid toetajad?
Kultuuriministeerium on olnud idee toetaja algusest peale, ilma kultuuriministeeriumi…
-
Rahva Raamatu kõrval on tõusnud teiseks suurpoeks Apollo. Milles näed põhilisi kontseptsioonierinevusi?
Kuni viimase ajani suuri erinevusi polnudki märgata. Erinevused on minu meelest tekkinud nüüd, seoses omanike muutustega. Mõlemal ketil on ilusad ja nüüdisaegse interjööriga suured raamatupoed käidavates kohtades. Kui aga kaubavalikut võrrelda, siis viimasel ajal on Apollos tõusnud suuresti filmilevi osakaal ja RR is on märgatavalt võtnud raamatutelt pinda bürookaubad.
Kas kahe suure raamatupoe paralleelses tegutsemises tajud…
-
Ja seda vaimu – et kirjanikud tulevad kokku, loevad üksteisele oma tekste ette ning diskuteerivad nende üle avameelselt ja kriitikat kartmata – püüab elus hoida ka igal sügisel Greifswaldis toimuv üritus.
Ettevõtmine on iseenesest üsna kammerlikku laadi (kohal oli 15 kirjanikku) ning mõneti ka eksitava pealkirjaga. Kuigi konverentsil on aastate vältel sageli viibinud eestlasi (näiteks on seal käinud Elo Viiding, Jan Kaus, Rein Raud, Jürgen Rooste jpt)…
-
Et peale Tartu ka Göttingenis ja Berliinis õppinud (seal õppis ka selle raamatu minajutustaja) Peeter Helme otsib nõu just saksa filosoofidelt, on muidugi mõistetav. Samuti nagu osundamine saksa ajaloolase Reinhart Kosellecki käsitlusele ajast kui universaalmõistest, ilma milleta pole mõeldav ükski inimlik kogemus (lk.16). Seejuures ärgem unustagem, et korra (2003) Eestiski käinud Kosellecki meelest oli igasugune möödaniku tingimusteta unustusse matmine (Vergangensheitbewältigung), millest tänapäevalgi palju räägitakse, lihtsalt ideoloogiline…
-
„Sillamäe passiooni” esimene peatükk „Ajamasin” toimiks ka üksinda mõjusa ülevaatena, milliseid noorukeid kasvatas sovetikeskkond ning kui kehvasti sobiks tänapäeva noor paarikümne aasta tagusesse aega. N eile, kes mäletavad või teavad vene ajast vaid „Regati” jäätist ja naksuviinereid, tuletab Hvostov meelde lottis dressipükste ja võimutsevate miilitsate õuduse. Olles nentinud, et oma poega ei saaks ainuüksi reetliku vaba inimese silmavaate pärast ajamasinasse kaasa võtta, alustab Hvostov reisikirja minevikust.
Mehine…
-
KLASSIKOKKUTULEK PÕHJARANNIKUL
Album käib ringi.
Valged kraed,
minkimata õhevil palged
mälestustest heletatud.
Pole teda. Tedagi enam pole.
Oma puhteea sõprade
kustunud aknast
kõhkvel piilume
teispoolsuse
tumma riiki.
Vaadata ei julge.
Vaatamata jätta ei saa.
PÜSIÜHENDUS
Raske on hoida ergvel
hõõguvaid, hingavaid süsi,
kui sa vaid üksinda hindad,
kui püüad ise vaid kanda
kaksainsaid tähendusi.
Mugav on jätta soiku
pingul ja elus vaiste,
kuid puhta rõõmu maiku,
kuid erksa valu kaiku
ära siis looda aista!
Loiul on loiud õnned,
lahjad kui hinganud viinad,
jõuetul lodus tiivad,
oimetul rähmas silmad.
Laka pealt võhrud viinud
õhulosside kinnistukirjad,
muinaskruntide maakatastrid,
kohe…
-
TÄISKASVANU
Ristpistes traageldan maohaavu.
Haamri ja naeltega löön kokku hingevaevad.
Teadjamaid leidub igal pool õnneks rohkesti:
Käi kõigepealt põhjas ära!
Süvenda kaevikuid kohe kondini,
veel parem kondi üdini välja.
Keegi teab, et kõige valutum on
elusalt matmine.
Lõpuks saab ju niikuinii kõik üsna ruttu mööda.
Väike tõrge ja ahistus kuuluvad lihtsalt
komplekti.
-
Harala on luuletaja Mats Traadi loodud koht, fiktsioon, samamoodi on välja mõeldud selle asukad, kes epitaafide vormis oma elust jutustavad. Nende väljamõeldud elulugude külakalmistult jutustamises, murtuna värssideks, võib näha kolme peamist eesmärki. Esiteks on ilmselge ja üsna monumentaalne taotlus läbi kirjutada eestlaste (muidugi ränk, traagiline) minevik, niisiis luua rahvuslikele traumakogemustele luulendatud narratiive ja sellega ühenduses teatud mõttes ka ajalugu erinevate inimsaatuste kaudu. Mats Traat on enda…
-
VALGUTA
Valge ristikhein õitseb, pead paitavad mahedad õhud,
päikese verevad käed lõõmavad nurmede peal.
Kõndinud Enno kord lapsena siin, meel unistushaige,
üks teine tõelus tal sees, kangastuskardinad ees.
Muinasjutt käib oma rada, ajades möödunu jälgi,
täita et aegade rüpp, sündmuste meega kärg.
Videvik kiviga visata, nõiduslik ehavärv lahtub,
kinni on kadunus mets, õhtune valendab tee.
Kõrtsitoa ukse pealt isa pilguga põngerjat saadab,
mõtleb, mis Ernstist saab, poeg liiga tundlik ja hell.
VÄÄRTUSED
Suvi käes, tatranurm roosatab, pärnapuu magusalt…
-
Esimestest konverentsidest peale on kõnealused teemad olnud seotud Eesti, Läti ja Leedu kirjanduseluga. Viimasel kolmel konverentsil on võetud keskseks mäluteema ning sellega seonduv. Nii oli 2005. aastal Tallinnas konverentsi teemaks „Meil on midagi ühist: balti mälu” („We Have Something in Common: the Baltic Memory”) ning lätlased jätkasid 2009. aastal kirjanduse ja mälu teemal „Taas balti mälu: kaotatud ja leitud 1940. – 1968. aastate kirjanduses” („Back to…
