
Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“

Ukrainlased mitte ainult ei kaitse oma kultuuripärandit, vaid ka evakueerivad, digiteerivad ja vahendavad. Lisaks arhiveerivad nad sõda.


Tõnu Õnnepalu loengute puhul teeb tänulikuks võimalus mõtelda surmast – see tähendab, et elust.

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Juta Kivimäe taaselustab ühe linnaosa näitel juba ununema kippuvad elu- ja mõtteviisid, tavad ja kombed, tõekspidamised ja identiteedivalikud.

Jelena Skulskaja raamat tõestab, et lisaks Borgese pakutud süžeedele on maailmakirjanduses veel vähemalt üks eriline faabula.

Maarja Kangro seisab Eesti Kirjanike Liidu juhina hea literaatide rõõmsa meele ja raamatute kättesaadavuse eest.

Igal eesti keele kõnelejal ja kultuuri kandjal on oma rahva, kultuuri ja järeltulijate ees vastutus, mida ei saa kanda keegi teine. Ühiskonnal on vaja ka naiste vaadet ja kogemust.

Esimesel seminaril jõuti seisukohale, et naissoost kirjanikel tuleb asutada oma auhind ja ühendus.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.