-
nsambli Hortus Musicus liikmed on kaotanud ühe endi seast. Pärast pikka ja kurnavat haigust lahkus igavikku ansambli asutajaliige Helle Mustonen. Helle Mustonen astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi aastal 1969 ja lõpetas selle koorijuhtimise erialal 1974. Veel tudengipõlves kuulus ta entusiastide gruppi, kes 1970ndate alguses Andres Mustoneni eestvedamisel panid aluse ansamblile Hortus Musicus. Tookordseid olusid arvestates ei olnud see kaugeltki kerge. Tuli võidelda bürokraatiaga ja valitseva meelsusega. Kõik…
-
Lahkunud on silmapaistev organist Rolf Uusväli, kelle elukreedoks oli jäägitu pühendumine helikunstile. Interpreedi muusikaline haridustee päädis eraviisiliste õpingutega Eesti orelilegendi Hugo Lepnurme juures ning meistrilt päris Uusväli ka äärmise interpretatsioonilise nõudlikkuse ja kompromissituse. Mitmekülgse natuurina oli Rolf Uusväli aastatel 1959 ? 1973 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1974 ? 1985 ENSV Riikliku Filharmoonia (praegune Eesti Kontsert) orelihooldaja, 1973 ? 1988 Leedus restaureerimistrusti orelitöökoja organoloog, aastast 1996 Eesti…
-
EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.
Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles…
-
Assotsiatsiooni eesmärkideks on: esiteks, euroopa nüüdiskirjanduse uurimine (eriti vaimsuse aspektist) ja levitamine, pöörates erilist tähelepanu François Mauriaci loomingule. Teiseks tutvustada ja soovitada oma liikmete teoseid, kolmandaks soodustada lugemist ja kirjutamist (mõeldud muidugi loomingulist kirjutamist).
Kollokviumi avaettekande pidas Michel Bonte Prantsusmaalt. Ta analüüsis, mida tähendas Dostojevski meelest ilu, küsides, kas ei mõista vene klassik ilu all headuse üht vormi. Bonte väitis Dostojevski kuulsat lauset mõtestades, et maailma päästab…
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm.…
-
Töö esmalt Eesti Rahva Muuseumis ning 1945. aastast Tartu Kunstimuuseumis oli seotud eelkõige kunstikogudega. Peavarahoidjana, millisel ametipostil ta töötas 1945 ? 51 ja 1954 ? 70 Tartu Kunstimuuseumis, olid Tuui oskused, asjatundlikkus, töökus ja energia ammendamatud. Ta töötas välja põhimõtted, mida muuseumis järgitakse tänapäevani.
Tema lugupidamine ja austus eesti kunstis kuulus oma isa loomingule, mida Tuui on aidanud jäädvustada mitmetes raamatutes. Ametlikku tunnustust jagati Tuui Koortile…
-
Omaksed
Ära saadetud 26. VI 2005 Kassari kabelist Kassari surnuaeda.
-
Koostaja saatesõna ja kommentaaridega varustatud Betti Alveri kogutud luuletuste raamat, mis sisaldab tekste üldjoontes kronoloogilises järjekorras, nende esialgsel kujul. Väga vajalik raamat. Alveri luuletused on otsast lõpuni tütarlapselikud ja hõrgud, ka oma täiskasvanulikumal kujul. Koostanud ja toimetanud Ele Süvalep, korrektuuri lugenud Urmas Tõnisson, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 560 lk.
A SHARP CUT. Contemporary estonian literature
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ingliskeelne väljalase, milles 19 poeedi ja 19 prosaisti (Viivi…
-
-
Tegelemine keskaja arhitektuuriga tipnes monograafiaga ?Tallinna dominiiklaste klooster?(Tallinn 1971). Kloostritööde perioodil (1954 ? 1955) on ta koostanud ka rida muinsuskaitse arhiivis säilitatavaid käsikirjalisi töid, mis vaatlevad kloostris läbiviidud kaevamisi jm töid. 1956. aastast on ta aktiivselt tegelenud kodu-uurimisega ning oli 1963 ? 1994 Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi juhatuses selle sekretärina ja liikmena.
Elfriede Tool-Marran oli erudeeritud, sõbralik ja abivalmis inimene, kelle kaudu Eesti sõjaeelne kõrge kultuur ja vaimsus…
