-
Assotsiatsiooni eesmärkideks on: esiteks, euroopa nüüdiskirjanduse uurimine (eriti vaimsuse aspektist) ja levitamine, pöörates erilist tähelepanu François Mauriaci loomingule. Teiseks tutvustada ja soovitada oma liikmete teoseid, kolmandaks soodustada lugemist ja kirjutamist (mõeldud muidugi loomingulist kirjutamist).
Kollokviumi avaettekande pidas Michel Bonte Prantsusmaalt. Ta analüüsis, mida tähendas Dostojevski meelest ilu, küsides, kas ei mõista vene klassik ilu all headuse üht vormi. Bonte väitis Dostojevski kuulsat lauset mõtestades, et maailma päästab…
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm.…
-
Mark Mazower
BALKAN
Lühiajalugu
Sarjas ?Aken ilma? ilmunud raamat, mis valgustab meid nii ajaloolises kui poliitilises plaanis. Miks ikka olud sealkandis nii on kujunenud? Kas see, mida ?teame? meedia vahendusel, on ikka tõde? Väga vajalik raamat neile, kes valutavad südant nii Euroopas kui mujal toimuva pärast. Tõlkinud Janina Karemäe. Toimetanud Andres Mälk. Kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2005. 264 lk.
Paul Ariste
FERDINAND JOHANN WIEDEMANN
Raamat, mis pühendatud mõlema suurmehe ümmargusele sünnipäevale. Paul…
-
Ajal, mil Prantsuse kuulsast riigi ja kiriku lahutamisest on möödunud täpselt 100 aastat, võime nentida, et ilmalikkuse päevad Euroopas on loetud. Euroopat on kummitamas usulaine. Usk jumalasse, mis on tänini vaikselt ja suuremate konfliktideta ühiskonda lahustunud, mõjub ägeneva palavikuna. Kuigi ilmalikkus on Euroopas enesestmõistetav, on riigi ja kiriku suhete lahtiseletamine ilmalikkuse põhimõtete järgi ebapiisav, sest riigile ei kuulu enam poliitilise elu monopol, nagu ei kuulu ka…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
-
Tegelemine keskaja arhitektuuriga tipnes monograafiaga ?Tallinna dominiiklaste klooster?(Tallinn 1971). Kloostritööde perioodil (1954 ? 1955) on ta koostanud ka rida muinsuskaitse arhiivis säilitatavaid käsikirjalisi töid, mis vaatlevad kloostris läbiviidud kaevamisi jm töid. 1956. aastast on ta aktiivselt tegelenud kodu-uurimisega ning oli 1963 ? 1994 Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi juhatuses selle sekretärina ja liikmena.
Elfriede Tool-Marran oli erudeeritud, sõbralik ja abivalmis inimene, kelle kaudu Eesti sõjaeelne kõrge kultuur ja vaimsus…
-
Traksmannide peres on muusika olnud eluviis. Isa elutööd jätkavad tema kaks poega: Harry on Tallinna Kammerorkestri kontsertmeister ning Tõnis ERSOs oboe- ja inglissarvemängija. Viiulimängu õpib ka pojapoeg Robert.
Jääme alati mäletama tagasihoidlikku ja abivalmis sõpra.
Kolleegid ERSOst
-
Saaremaa Muuseum
-
Töö esmalt Eesti Rahva Muuseumis ning 1945. aastast Tartu Kunstimuuseumis oli seotud eelkõige kunstikogudega. Peavarahoidjana, millisel ametipostil ta töötas 1945 ? 51 ja 1954 ? 70 Tartu Kunstimuuseumis, olid Tuui oskused, asjatundlikkus, töökus ja energia ammendamatud. Ta töötas välja põhimõtted, mida muuseumis järgitakse tänapäevani.
Tema lugupidamine ja austus eesti kunstis kuulus oma isa loomingule, mida Tuui on aidanud jäädvustada mitmetes raamatutes. Ametlikku tunnustust jagati Tuui Koortile…
