-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
einrich von zur Mühlen sündis Tallinnas Niguliste kiriku pastori Konrad von zur Mühleni pojana. Lõpetanud 1933. aastal Tallinna Toomkooli, õppis ta aastail 1934 ? 1939 Tartu ülikoolis ajalugu, germanistikat ja kunstiajalugu. 1939. aastal lahkus Mühlen ümberasujana Eestist, jätkas 1941. aastani õpinguid Breslau (Wrocław) ülikoolis ning viis need pärast sõda lõpule Hamburgis, omandades seal 1947. aastal dr. phil. kraadi. 1950. aastate keskpaigast kuni pensionile jäämiseni 1979. aastal…
-
nsambli Hortus Musicus liikmed on kaotanud ühe endi seast. Pärast pikka ja kurnavat haigust lahkus igavikku ansambli asutajaliige Helle Mustonen. Helle Mustonen astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi aastal 1969 ja lõpetas selle koorijuhtimise erialal 1974. Veel tudengipõlves kuulus ta entusiastide gruppi, kes 1970ndate alguses Andres Mustoneni eestvedamisel panid aluse ansamblile Hortus Musicus. Tookordseid olusid arvestates ei olnud see kaugeltki kerge. Tuli võidelda bürokraatiaga ja valitseva meelsusega. Kõik…
-
Lahkunud on silmapaistev organist Rolf Uusväli, kelle elukreedoks oli jäägitu pühendumine helikunstile. Interpreedi muusikaline haridustee päädis eraviisiliste õpingutega Eesti orelilegendi Hugo Lepnurme juures ning meistrilt päris Uusväli ka äärmise interpretatsioonilise nõudlikkuse ja kompromissituse. Mitmekülgse natuurina oli Rolf Uusväli aastatel 1959 ? 1973 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1974 ? 1985 ENSV Riikliku Filharmoonia (praegune Eesti Kontsert) orelihooldaja, 1973 ? 1988 Leedus restaureerimistrusti orelitöökoja organoloog, aastast 1996 Eesti…
-
EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.
Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles…
-
-
Tegelemine keskaja arhitektuuriga tipnes monograafiaga ?Tallinna dominiiklaste klooster?(Tallinn 1971). Kloostritööde perioodil (1954 ? 1955) on ta koostanud ka rida muinsuskaitse arhiivis säilitatavaid käsikirjalisi töid, mis vaatlevad kloostris läbiviidud kaevamisi jm töid. 1956. aastast on ta aktiivselt tegelenud kodu-uurimisega ning oli 1963 ? 1994 Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi juhatuses selle sekretärina ja liikmena.
Elfriede Tool-Marran oli erudeeritud, sõbralik ja abivalmis inimene, kelle kaudu Eesti sõjaeelne kõrge kultuur ja vaimsus…
-
Traksmannide peres on muusika olnud eluviis. Isa elutööd jätkavad tema kaks poega: Harry on Tallinna Kammerorkestri kontsertmeister ning Tõnis ERSOs oboe- ja inglissarvemängija. Viiulimängu õpib ka pojapoeg Robert.
Jääme alati mäletama tagasihoidlikku ja abivalmis sõpra.
Kolleegid ERSOst
-
Saaremaa Muuseum
-
Töö esmalt Eesti Rahva Muuseumis ning 1945. aastast Tartu Kunstimuuseumis oli seotud eelkõige kunstikogudega. Peavarahoidjana, millisel ametipostil ta töötas 1945 ? 51 ja 1954 ? 70 Tartu Kunstimuuseumis, olid Tuui oskused, asjatundlikkus, töökus ja energia ammendamatud. Ta töötas välja põhimõtted, mida muuseumis järgitakse tänapäevani.
Tema lugupidamine ja austus eesti kunstis kuulus oma isa loomingule, mida Tuui on aidanud jäädvustada mitmetes raamatutes. Ametlikku tunnustust jagati Tuui Koortile…
