-
Nagu tahtmata kedagi tülitada, lahkus päikselisel suvepäeval meie hulgast staažikamaid ja eakamaid näitlejannasid Fausti Turban. Põline virulane, kelle 90. sünnipäeva me mullu sügisel tähistasime. Võrsunud esimese vabariigi aegse Narva ettevõtliku ärimehe perekonnas, jäi tema loomeaeg sinna, kus igasuguste tunnistuste kõrval oli oluline ja määrav ka inimlik väärikus, intelligents, kutseausus, õiglus ja inimesekeskne töömoraal. Olnud pikki aastaid tollase teatriühingu Rakvere teatri sektsiooni esinaine, oli ta rohkemgi kui…
-
Õnneks on heliplaatide näol olemas jälg suure meistri loomingulisest tööst. Tema esinemiskunsti said nautida mitmete Euroopa maade, Jaapani ja Egiptuse publik.
Viljakas oli Aleksander Rjabovi tegevus pedagoogina. Aastatel 1974 – 2001 töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klarneti- ja ansambliõpetajana, samuti dirigendina. Tema käe all on muusikuks kujunenud interpreete mitmest põlvkonnast: Lembit Saarsalu, Selvadore Rähni, Peeter Saan jt.
1999. aastal autasustati Aleksander Rjabovit Valgetähe V klassi ordeniga.
Suurepärast…
-
Traat on hetkel kirjutava luuletajana kassetipõlvkondlaste esinumber ? seegi valimik ta viimaste aastate kogude tasemel. Palju on siin keeletaidurlust, keelt kui ennast loovat tulva, keelt kui piltide ja meeleolude maalimise vahendit. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 88 lk.
Arlette Farge, Jacques Revel
MÄSSU LOOGIKA. Lasteröövide afäär Pariisis 1750
Revel on ajakirja Annales üks peatoimetajaist, see peaks juba kõnekas fakt olema ning andma ninna haisu tolle raamatu suunast. Lugu ise…
-
Lävides ülikooli ajal tihedalt Vanemuise teatriga, oli ta üks põhilisi osalisi selles, mida tagantjärele on hakatud nimetama Eesti 60. lõpu ? 70. aastate teatriuuenduseks, mis väljendus teatri kui iseseisva kunstiliigi rõhutamises, lavastajametafooride kasutamises, süvenenud huvis näitleja alateadvuslike struktuuride vastu jne.
Undi teatrihuvi jätkus 70. aastate keskel toonases Eesti Riiklikus Noorsooteatris. Sealt algas luulekavadega ?Hamleti laulud? ja ?Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees?? tema pärislavastaja karjäär.…
-
Kunstniku loomingupärandisse kuuluvad dekoratiivsed kompositsioonid nii sise- kui väliskujundustes (üle 30 objekti) Kaunases, Vilniuses ja teistes Leedu linnades ning kammerlik metalliplastika, mida on eksponeeritud viiel isikunäitusel ja paljudel grupinäitustel. T.-E. Vaivadienė töid on omandanud Leedu riiklik kunstimuuseum, neid on Leedu vabariigi presidendi residentsis, erakogudes.
T.-E.Vaivadienė katkemata sidemest sünnimaaga annavad tunnistust näitused 1989. aastal Tartu kunstimuuseumis, aastatel 2003-2004 Rakvere, Narva, Pärnu näitusesaalides, osalemine tarbekunstitriennaalil Tallinnas 1987. aastal, osavõtt…
-
Viivi Luik
ELUJOON
Valitud luuletused 1962 ? 1997. Luik on tolle me arbujaliku traditsiooni säilimise üks tugisammas luules. Nüüd on ta filosoofiline ja ilmahell poeesia saanud väikseks valikkoguks eriti nõtkete kaante vahele. Lisaks leiab siit ka paar seni ilmumata teksti. Kujundanud Mall Nukke. Tänapäev, 2005. 136 lk.
Viktor Jerofejev
HEA STALIN
Veel üks vene tänase kirjanduse suurkuju eestikeelsena saadaval. Ja muidugi ei räägi see raamat heast Stalinist, vaid on autobiograafilistel ainetel…
-
Poliitiline Euroopa (ehk siis Euroopa Liit) seostub enamasti majandusega. Rikkamad liikmesriigid kardavad vaesuda, vaesemad loodavad jõukamaks saada ning kõige kohal kummitab suurte kontsernide vaim. Ometi oleks naiivne loota, et üks selline riikide liit vaid majanduslikule kalkulatsioonile rajatuna kuigi kaua püsib.
Näib, et eriti “uued eurooplased” ei teadvusta alati täiel määral kultuuriloolist ühisosa, küllap osaliselt tingituna XX sajandi teise poole poliitilis-ideoloogilisest mõjusfäärist, mis lõikas nad “vanast” Euroopast…
-
Tänaseks on saanud hinnatud bibliofiilseks harulduseks 1940. aastate II poole Margareta Fuksi illustreeritud lasteraamatud. Mitmed vihikud August Jakobsoni rahvajuttude kogumikust “Ööbik ja vaskuss” anti välja aastail 1946 ? 1947, samasse perioodi jäävad R. Rohu “Jäneste pulmad”, E. Kuusi “Jänesepoeg, kes luuletas”, E. Särgava “Ennemuistsed jutud reinuvader rebasest”, J. Kallaku mesilaste elu tutvustav “Summ-summ”, I. Truupõllu “Rohelise päikese maa” ja mitmed teised meie lasteraamatute meeldejäävasse paremikku kuuluvad…
-
Ja ometi tundub, et oma kaalukaima elutöö tegi Gunnar Kilgas hoopiski televisioonis (1969 ? 86). On päris üllatav, kui suur osa ETV teleteatri kuldajastu klassikast (1960ndate teisest poolest kuni 1990ndate keskpaigani) on seotud G. Kilgase lavastajanimega. Paljud mäletamisväärsed lavastused on avardanud meie rahva silmaringi, mõttemaailma ja tundekultuuri: J. ?vartsi “Draakon”, M. Durasi “La Musica”, T. Williamsi “Lord Byroni armastuskiri”, S. Andersoni “Võidukas muna”, J. Anouilh? “Pagasita…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
