-
Jaan Kiiviti teenistuskäik oli kõige tihedamalt seotud Tallinna Püha Vaimu kogudusega, mida ta teenis 1964. aastast ühtekokku 30 aastat. 1994 – 2005 oli Jaan Kiivit EELK peapiiskop ja siirdus emerituuri käesoleva aasta 2. veebruaril.
1980. aastast peale osales Jaan Kiivit kirikuvalitsuse töös. Töövaldkond, millele ta truuks jäi surmani, oli kiriku välissuhete arendamine. Ta töötas kaasa Luterliku Maailmaliidu ja Euroopa protestantlike kirikute osaduskonna Leuenbergi Konkordia juhtorganites. Talle oli…
-
USA XIX sajandi mõtleja esseed suurmeestest. Ääretu imetlusega kujutab ja analüüsib ta Platoni, Swedenborgi, Montaigne’i, Shakespeare’i, Napoleoni ja Goethe tähtsust. Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu, luuletõlked Mati Soomre, toimetanud Terje Kuusik. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 24 – 27. 152 lk.
Airi-Alina Allaste, Mikko Lagerspetz, Aljona Kurbatova
UIMASTID JA UIMASTITARVITAJAD EESTI ÜHISKONNAS
Raamat on kirjutatud põnevamalt kui keskmine sotsioloogiline uurimus: avatakse ühtlasi narkomaania leviku kultuuriline taust, vaadeldakse subkultuure, paljastatakse n-ö…
-
Traat on hetkel kirjutava luuletajana kassetipõlvkondlaste esinumber ? seegi valimik ta viimaste aastate kogude tasemel. Palju on siin keeletaidurlust, keelt kui ennast loovat tulva, keelt kui piltide ja meeleolude maalimise vahendit. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 88 lk.
Arlette Farge, Jacques Revel
MÄSSU LOOGIKA. Lasteröövide afäär Pariisis 1750
Revel on ajakirja Annales üks peatoimetajaist, see peaks juba kõnekas fakt olema ning andma ninna haisu tolle raamatu suunast. Lugu ise…
-
Lävides ülikooli ajal tihedalt Vanemuise teatriga, oli ta üks põhilisi osalisi selles, mida tagantjärele on hakatud nimetama Eesti 60. lõpu ? 70. aastate teatriuuenduseks, mis väljendus teatri kui iseseisva kunstiliigi rõhutamises, lavastajametafooride kasutamises, süvenenud huvis näitleja alateadvuslike struktuuride vastu jne.
Undi teatrihuvi jätkus 70. aastate keskel toonases Eesti Riiklikus Noorsooteatris. Sealt algas luulekavadega ?Hamleti laulud? ja ?Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees?? tema pärislavastaja karjäär.…
-
Kunstniku loomingupärandisse kuuluvad dekoratiivsed kompositsioonid nii sise- kui väliskujundustes (üle 30 objekti) Kaunases, Vilniuses ja teistes Leedu linnades ning kammerlik metalliplastika, mida on eksponeeritud viiel isikunäitusel ja paljudel grupinäitustel. T.-E. Vaivadienė töid on omandanud Leedu riiklik kunstimuuseum, neid on Leedu vabariigi presidendi residentsis, erakogudes.
T.-E.Vaivadienė katkemata sidemest sünnimaaga annavad tunnistust näitused 1989. aastal Tartu kunstimuuseumis, aastatel 2003-2004 Rakvere, Narva, Pärnu näitusesaalides, osalemine tarbekunstitriennaalil Tallinnas 1987. aastal, osavõtt…
-
Viivi Luik
ELUJOON
Valitud luuletused 1962 ? 1997. Luik on tolle me arbujaliku traditsiooni säilimise üks tugisammas luules. Nüüd on ta filosoofiline ja ilmahell poeesia saanud väikseks valikkoguks eriti nõtkete kaante vahele. Lisaks leiab siit ka paar seni ilmumata teksti. Kujundanud Mall Nukke. Tänapäev, 2005. 136 lk.
Viktor Jerofejev
HEA STALIN
Veel üks vene tänase kirjanduse suurkuju eestikeelsena saadaval. Ja muidugi ei räägi see raamat heast Stalinist, vaid on autobiograafilistel ainetel…
-
Tänaseks on saanud hinnatud bibliofiilseks harulduseks 1940. aastate II poole Margareta Fuksi illustreeritud lasteraamatud. Mitmed vihikud August Jakobsoni rahvajuttude kogumikust “Ööbik ja vaskuss” anti välja aastail 1946 ? 1947, samasse perioodi jäävad R. Rohu “Jäneste pulmad”, E. Kuusi “Jänesepoeg, kes luuletas”, E. Särgava “Ennemuistsed jutud reinuvader rebasest”, J. Kallaku mesilaste elu tutvustav “Summ-summ”, I. Truupõllu “Rohelise päikese maa” ja mitmed teised meie lasteraamatute meeldejäävasse paremikku kuuluvad…
-
Ja ometi tundub, et oma kaalukaima elutöö tegi Gunnar Kilgas hoopiski televisioonis (1969 ? 86). On päris üllatav, kui suur osa ETV teleteatri kuldajastu klassikast (1960ndate teisest poolest kuni 1990ndate keskpaigani) on seotud G. Kilgase lavastajanimega. Paljud mäletamisväärsed lavastused on avardanud meie rahva silmaringi, mõttemaailma ja tundekultuuri: J. ?vartsi “Draakon”, M. Durasi “La Musica”, T. Williamsi “Lord Byroni armastuskiri”, S. Andersoni “Võidukas muna”, J. Anouilh? “Pagasita…
-
Poliitiline Euroopa (ehk siis Euroopa Liit) seostub enamasti majandusega. Rikkamad liikmesriigid kardavad vaesuda, vaesemad loodavad jõukamaks saada ning kõige kohal kummitab suurte kontsernide vaim. Ometi oleks naiivne loota, et üks selline riikide liit vaid majanduslikule kalkulatsioonile rajatuna kuigi kaua püsib.
Näib, et eriti “uued eurooplased” ei teadvusta alati täiel määral kultuuriloolist ühisosa, küllap osaliselt tingituna XX sajandi teise poole poliitilis-ideoloogilisest mõjusfäärist, mis lõikas nad “vanast” Euroopast…
-
Raul-Levroit Kivi on olnud Tartuga seotud kogu oma teadliku elu. Üle 20 aasta juhatas ta Eesti Projekti Tartu osakonda (1951 ? 1972) ja Eesti Arhitektide Liidu Tartu osakonda (1958 ? 1979). Kivi on projekteerinud terve rea Tartu märkehitisi: Riia tänava Kaitseliidu maja ümbruse viiekorruselised elamud, kino Ekraan, ülikooli ühiselamute kõrghooned Narva maantee alguses, Annelinna tornid jpt.
Raul-Levroit Kivi on olnud läbi aastate ka aktiivne kirjutaja. Tähtpäevaks…
