-
Dajan Ahmet (aastani 1999 Ahmetov) sündis 22. jaanuaril 1962. aastal Tallinnas. 1988. aastal lõpetas ta TRK lavakunstikateedri legendaarse 13. lennu. Ta töötas näitlejana Ugalas (1988-89) ja Noorsooteatris (1990 – 92) ning lavastajana VAT-teatris (1989 – 92).
1992. aastal lõi Ahmet Ahmetov Managementi, millest välja kasvanud Salong-Teater avati Tallinnas 1994. aastal. Lisaks peamiselt täiskasvanutele klassikalavastusi teinud Salong-Teatrile juhtis Ahmet ka lasteteatrit Trumm. 2006. aasta sügisest oli Dajan…
-
Eesti nimedega inimesed olid kodudes ja küllap rõõmustasid vaikselt. Mõned neist küllap mõtlesid, et kes teab, kuhu see asi tegelikult muidugi välja jõuab, ja üldse, mis siin nüüd hõisata. Ja elu on näidanud, et mõned ei ole 15 aasta jooksul Eesti elust ja arengust siiani midagi head leidnud. Vähemalt nii võib nende lakkamatust sisinast järeldada. Lahkunud Dajan oli mees, kes Paulile sageli meelde tuletas, kui hästi…
-
MÄLESTUSED
Saaremaal 1910. aastal sündinud seikleja memuaarid, mis kirja pandud Kanadas ja nüüd siin ajaloolaste täpsustatud. Soorsk õppis algkoolis, töötas talus, püüdis kala, tegi juhu- ja tuukritöid miiniristlejal, sebis merepäästeseltsis, nabiti Punaarmeesse, jäeti kahtlasena tagalasse. Läände õnnestus tal hüpata alles 1948. aasta sügisel kalatraaleri pardalt. Anne Vaikmaa ja Umara, 2006. 182 lk.
Kivisildnik
VÄGISTATUD JÄÄMÄGI
Kivisildnik on hakanud kirjastama, ennast ja teisi. Ning valinud esimese satsi sekka iseenda suurepärase luuleraamatu…
-
Lähtuksin meelsasti väitest, et inimene sünnib siia ilma, et olla õnnelik. Kõikvõimalike valikute ja tegurite koosmõju tulemusena osutub, et imelihtsat valemit on keeruline lahendada ning hinnanguliselt üha suuremal osal ühiskonna liikmetest jääb eesmärk saavutamata. Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel keskendutaksegi väikese, kuid mitte homogeense grupi ehk Eesti kunstnikkonna mõtisklustele teemal “Elamise kunst”.
Inimeseks saamise ning kunstnikuna toimimise kunst.
Ühiskonnas elamise eetika ühelt poolt ja professionaalse kunstniku esteetilised…
-
Pärt Lias sündis 1940. aasta 28. oktoobril Tartumaal, õppis 1947 – 1949 Pataste algkoolis ja 1950 – 1959 Petseri 2. keskkoolis. Ilmselt sellest Petseri perioodist pärinebki tema arusaamine vene kirjandusest, parem kui paljudel kolleegidel. Aastail 1959 – 1964 õppis Pärt Lias Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat. Ta erilise huvi objektiks kujunes romaan nii teoreetilise kui ka ajaloolise probleemina. Samas teaduskonnas õppisid sellal 1960ndate kirjanduspõlvkonna tuntud autorid…
-
1997. aastal Pont du Gard’i sillal.
Mind kummitab juba tükk aega Jüri umbes poolteist aastat tagasi öeldud lause: “Võtame hiigellaenu ja läheme siit maailmast ära!” Aga et siis kohe nii ja kohe nüüd. . . .
Nii palju kui ma Jüri tundsin, see polnud küll rohkem kui kolm aastat, tahtis ta kogu aeg minna, teel olla. Minna kuhugi reisima või ära. Alati kibeles kuhugi.
Mingi aeg, kui ta oli just äsja…
-
Jüri elu oli kui tähelend, mis säratas kogu eesti kirjandust. Ta oli tõeline homo scribens, kes tindi lõppedes oleks edasi kirjutanud ka verega. Tema palangulistes loomepuhangutes sündinud lugude ja raamatutesse krüpteeritud sõnumite tagamaal heiastuvad aga igiinimlik õnneihalus ja lihtsad mõtted. Otsekui vaimse testamendina kuuleme tema häält lausumas ühes “Ööülikooli” loengu salvestuses: “Elada head elu ja mitte teha kurja on põhiline. Kuid põnevust, kõditusi, ärevust ja nihvkat,…
-
Viimastel aastatel juhtus tõesti, et ta pahandas selle üle, mis me ümber toimus: ühiskondlikud olud ja inimeste muutunud käitumismallid ei olnud talle meeltmööda. Aga meeles on ta ennekõike ikka kirjandusvanana, kes su vastu teispool kohvikulauda istet võttis ning kavala näoga küsis: “Mis see Salinger tolle “Banaanikala päevaga” ikka öelda tahtis?” Mitte et tal endal vastus valmis olnuks, aga talle lihtsalt meeldis see kirjanduse lõppematu mäng. Ja…
-
Teadustöö on maakonnamuuseumides hädavajalik. Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti peab nii muuseumide kui ka kultuuriavalikkuse jaoks väga oluliseks nn jätkväljaannete avaldamist. Selles vallas alustas maakonnamuuseumidest esimesena just Saaremaa muuseum, kes andis 1993. aastal välja oma esimese kaheaastaraamatu, millele on praeguseks järgnenud kuus analoogilist kogumikku.
Kaheaastaraamatusse on koondatud kahe aasta jooksul kirjutatud artiklid, uurimused, publikatsioonid, mis seotud muuseumiga või/ja maakonna ajalooga. Kaheaastaraamatud ei ole kitsalt muuseumikesksed ega avalda…
-
Dido oli meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta oli mõjutatud prantsuse suurtest mõtlejatest (Hugo, Zola) ning kirjutas varjunime A. Tulevik all. Kogumik sisaldab tema artikleid, esseid, kirju. Põhiteemaks on vabadus. Toimetanud Katre Ligi. 504 lk.
Heino Kiik
JULGEOLEKUST (KGB)
Dokumentaalromaan. 38 aastat kirjaniku elust (1948 – 1986). Kiige järjekordne sissevaade ENSV aegadesse ja oludesse, segu mälestustest, päevikukatketest, kirjadest, dokumentidest. Kunstnikud Jüri Arrak,
Jaan Kiik.…
