-
KUIDAS MA KOERA SÕIN.
VENE RÄNNUMEHE
ÜLESTÄHENDUSED
Sissevaat vene ellu, sõjaväeolusse ja rongisõitu jne. . . . Autoriks lavatäht ja kirjanik, “mees nagu teater”, kahest tekstist esimene on monodraama. Kui LR veel tellitud pole, siis kunagi pole hilja: tase on endiselt kõrge, lood mõnuga loetavad, palad hoolega valitud. Vene keelest tõlkinud Jaan Ross. Toimetanud Anu Saluäär, järelsõnaga varustanud Irina Belobrovtseva. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 36. 72 lk.
KEEL JA KIRJANDUS 2007,…
-
1976. aastast oli ta vabakutseline kunstnik. 1979. aastal asus Artur Ruuser elama Tallinna ning astus Eesti Kunstnike Liidu liikmeks. Ta rändas palju: Venemaal, Kaukaasias, Kasahstanis, Kirgiisias, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Vietnamis. 1993. aastal külastas Rootsit, kus Avesta linna raamatukogus toimus tema graafika- ja akvarellinäitus. Eestis olid kunstniku isikunäitused 1995. aastal Võrus ja 1997. aastal Tallinnas.
Artur Ruuser on ise rääkinud, et tal on head mälestused Võrumaa rahvast;…
-
Valimik absurdilähedast, räpase huumoriga proosaluulet ning neile sappa peoga uhkelt konkreetset ning omal moel päris põrunud luulet. Kujundanud Aleksander Müller ja Arvo Pesti, kaane kujundanud Ulla Säre. Umara, 2006. 104 lk.
Oscar Wilde
ÕNNELIK PRINTSWilde’i tuntumate-loetumate tekstide, ta muinasjuttude kordustrükk. Veidi ilutsevad, aga igal juhul puudutavad allegooriad inimlikkuse, headuse ja aususe otsinguist. Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer, toimetanud Terje Kuusik, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2006. 188 lk.
John…
-
-
Eevi Astel
TASKUD VÖÖLE, KOTID KÄTTE RAHVARIIDEID KANDES
Vihik, mis passib hästi komplekti eespool tutvustatud raamatuga: ülevaade rahvariiete juurde kuulunud aksessuaaridest ehk taskutest ja kottidest. Toimetanud Tuuli Kaalep, fotod Anu Ansu, Heinrich Tiidermann, Richard Viidalepp. Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2006. 28 lk.
Aleksei Peterson
UDMURDI PÄEVIKUD
ERMi ühe juhtiva soome-ugri uurija / ekspeditsioonide korraldaja põnevad retkepäevikud aastaist 1977 – 1989 eesti ja udmurdi keeles. Saatesõnad lisaks ka…
-
Põhijoontes samas ideestikus kulges minu arusaamist mööda ka hiljutine Tallinna visioonikonverents, kus ridamisi astusid üles targad inimesed kuulutamaks igaüks oma teadmiste, isikliku kogemuse ning veendumuste kohaselt oma tulevikulinna nägemust. Räägiti saavutustest ja anti kriitilisi hinnanguid, pakuti lahendusi linnaarenduses esile kerkinud probleemidele. Iga esinemine eraldi, samuti konverents tervikuna oli vaieldamatult huvitav ning pakkus mõtlemisainet pikemaks ajaks. Eriliselt ärgitas mind kaasa mõtlema Mati Heidmets, kes sõnastas oma nägemuse …
-
Ilse Leetaru (neiuna Kõpper) sündis Tallinnas 27. oktoobril 1915. aastal. Ta õppis Kaarli koguduse eraühisgümnaasiumis, kus sel perioodil oli joonistusõpetajaks Kristjan Raud. Alustanud paljutõotavaid õpinguid Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, katkesid need pärast abiellumist dr. med. Edmund Leetaruga. 1930. aastatel sai alguse Leetaru perekonna kunstikogu, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti, Kaarel Liimandi, Konrad Mäe, Johannes Greenbergi, Erik Haameri, Kuno Veeberi jpt. suurepärased teosed. Sõjapagulasena Saksamaa põgenikelaagrite kaudu…
-
Eevi Astel
TASKUD VÖÖLE, KOTID KÄTTE RAHVARIIDEID KANDES
Vihik, mis passib hästi komplekti eespool tutvustatud raamatuga: ülevaade rahvariiete juurde kuulunud aksessuaaridest ehk taskutest ja kottidest. Toimetanud Tuuli Kaalep, fotod Anu Ansu, Heinrich Tiidermann, Richard Viidalepp. Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2006. 28 lk.
Aleksei Peterson
UDMURDI PÄEVIKUD
ERMi ühe juhtiva soome-ugri uurija / ekspeditsioonide korraldaja põnevad retkepäevikud aastaist 1977 – 1989 eesti ja udmurdi keeles. Saatesõnad lisaks ka…
-
Põhijoontes samas ideestikus kulges minu arusaamist mööda ka hiljutine Tallinna visioonikonverents, kus ridamisi astusid üles targad inimesed kuulutamaks igaüks oma teadmiste, isikliku kogemuse ning veendumuste kohaselt oma tulevikulinna nägemust. Räägiti saavutustest ja anti kriitilisi hinnanguid, pakuti lahendusi linnaarenduses esile kerkinud probleemidele. Iga esinemine eraldi, samuti konverents tervikuna oli vaieldamatult huvitav ning pakkus mõtlemisainet pikemaks ajaks. Eriliselt ärgitas mind kaasa mõtlema Mati Heidmets, kes sõnastas oma nägemuse …
-
Ilse Leetaru (neiuna Kõpper) sündis Tallinnas 27. oktoobril 1915. aastal. Ta õppis Kaarli koguduse eraühisgümnaasiumis, kus sel perioodil oli joonistusõpetajaks Kristjan Raud. Alustanud paljutõotavaid õpinguid Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, katkesid need pärast abiellumist dr. med. Edmund Leetaruga. 1930. aastatel sai alguse Leetaru perekonna kunstikogu, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti, Kaarel Liimandi, Konrad Mäe, Johannes Greenbergi, Erik Haameri, Kuno Veeberi jpt. suurepärased teosed. Sõjapagulasena Saksamaa põgenikelaagrite kaudu…
