-
2007. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha saanud teos on kõnealuse võistluse koorekihist esimene, mis kaante vahel ja poelettidel. Huvitav sotsiaal-psühholoogiline sissevaade kaasaegsete väikelinlaste omavaheliste suhete rägastikku. Üsna illusioonivaba suhtumist tasandab sordiinialune huumor. Lugu rahast, võimuihast, materialismist ja loobumisest, mille aluseks omamoodi idealism. Biin suudab selles romaanis jääda üllatavalt avatuks ja rahulikuks, seetõttu leiab siit ka huvitavaid karaktereid ning, hoolimata intensiivsest tegevustikust ja keerulistest suhetest, autori muigava kõrvaltpilgu.…
-
28. aprilli õhtupoolikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust luuletaja Debora Vaarandi.
Debora Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus. Tema lapsepõlv möödus Tallinnas ning Saaremaal. Iidne Tallinn ja Saaremaa rannad, metsad, vaene kivine maapind, vanad külad ning sealne inimene on olnud olulised pidepunktid ka Vaarandi luules.
Alles möödunud suvel, 90. sünnipäeva eel, avaldas Debora Vaarandi suurepärase ja detailirohke mälestusteraamatu “Aastad ja päevad”, kus meenutab oma…
-
läbi heleda kevadise vihmasaju
porisel rajakesel lepavõsa varjus
värsked piisad puudutamas
unist hommikust nahka
siin sa siis nüüd oledki
taevas
üks pilv mis näeb välja
nagu lohe
peaaegu puudutab
puude püüdlevaid latvu
jalad ongi juba märjad
ta jõuab välule
sellest silmipimestavast
veidi hämarast mälestusest
ei tea see väike ilus tüdruk
veel mitte midagi
tema elavais silmis
peegeldub hommikupäikse
esimene sirutus
taanduvate pilvede tagant
päike sa oled nii soe
ta hingab sisse
ei tea veel et seda hommikut
meenutab ta üle 80 aasta hiljem
taas tüdrukukesena
haiglas
nagu…
-
Juhan Liivi luuleauhinda antakse Alatskivil välja alates 1965. aastast ja selle sai esimesena Debora Vaarandi, keda ka aktusel mälestati.
-
Ilmar Talve elukäiku – kui see ei sisaldanuks nii palju kaotusi ja traagikat, millest vahest kõige paremini aitas üle saada tema isikupärane piibumehe huumor – võiks võrrelda seiklusromaaniga. Sõda ja okupatsioonid, osalemine soomepoisina otseses sõjategevuses, kutsed mitme riigi armeeteenistusse, sakslaste poolt vangistatuna pääsemine Läänemerel põhja lastud konvoilaevalt Nordstern, illegaalsed piiriületamised teel sõjalõpu Saksamaalt Rootsi ja igaks juhuks antud vale sünnikoht isikutunnistuses. Sest miks taotleb üks Ingerimaal…
-
SEESAMA JÕGI
Käesoleva aasta algus on eesti kaasaegsele proosale huvitav aeg. Kiviräha romaan juba ilmus, Ene Mihkelsoni uus romaan ilmub mai alguses. Värskelt on jõudnud lettidele aga Jaan Kaplinski uus romaan, suure haardega arengulugu, mis on täis nii nõukogudeaegset lohutut ja ohtlikku tegelikkust kui ka Eesti kaunist loodust; kus peategelane avastab oma seksuaalsust ning elab läbi müstilisi kogemusi. Hulgaliselt huvitavaid tegelasi, filosoofilisi mõtisklusi ning pingelisi juhtumisi. Kujundanud…
-
Silvia Rannamaa sündis Tallinnas soomlasest meremehe tütrena. Ta õppis Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumis ja seejärel mõnda aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Aastast 1964 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
Silvia Rannamaa kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Eelkõi-ge on Rannamaa tuntud noorsoojutus-tuste diloogiaga “Kadri” (1959) ja “Kasuema” (1963), millega taas-elus-tas eesti tütarlasteraamatu tra-ditsiooni. Omas ajas erandlik päeviku-vorm, köitvad tegelaskujud ja oskuslik lähenemine noorteprobleemidele tõid teosele…
-
http://www.visitvoru.ee/ Jaak Nilsson
Viimastel kümnenditel on võru kõne- ja kirjakeel aktiivset tähelepanu pälvinud nii lingvistide kui ka mittelingvistide seas, seda nii Võrumaa-siseselt kui ka väljaspool Võrumaad. Muu hulgas on arutletud selle üle, kas võru keel jääb püsima, kas sellele keelekujule oleks vaja anda iseseisva keele staatus, kas tegemist on pigem keele või murdega jne. Lisaks teoreetilistele aruteludele on uuritud ka võrukeste endi sellekohaseid arvamusi.
Üks selline ühe küla…
-
Nagu teose pealkirigi delikaatselt viitab, on Bergi novellid keskendatud mäletamisele. Siin tuuakse tundlikult esile, kuidas mäletamine ei sisalda ainult olnud asjade meeleshoidmist, vaid ka olnu moonutamist ja unustamist. Tõsi, Maimu Berg oskab olla ka ühiskonnakriitiline ning lisada tervikule vürtsi mõne fantaasiamänguga. Põhiline tugevus seisneb siiski just poeetilises tagasivaatlikkuses, kus ka jubedaid sündmusi nähakse läbi leplikkuse filtri. Toimetanud Inna Lusti, kujundanud Vivika Kalt. Tuum, 2007. 232 lk.
Reet…
-
Kõnealuse soliidse valimiku toimetaja Märt Väljataga seab Brechti oma järelsõna alguses XX sajandi suurimate luuletajate hulka ning pole mingit põhjust selles kahelda. Väljataga on üks neid väheseid, kes muretseb kvaliteetse tõlkeluule ilmumise pärast. Nagu mõne aasta taguse Allen Ginsbergi valimikugi puhul on tõlkijate nimekiri muljetavaldav: lisaks Väljatagale ka Ain Kaalep, Jaan Kross, Kersti Merilaas, August Sang, Debora Vaarandi ning Maarja Kangro. Kujundanud Jüri Kass. Vagabund, 2007.…
