-
Kohtunud on kaks ilumeelega meest, kellest esimene väljendab ennast kirjanduslikult ja teine muusika kaudu. Mathura loeb siin luuletusi kogudest “Kohalolu”, “Sõstramesi” ja “Poeesia valgel taustal”. Olgu vaid öeldud, et Sirbi raamatututvustuse osakonna töötajad on näinud Mathurat ennastki klaveri taga vaikselt oma luuletusi laulmas. See vääriks täitsa omaette plaati. Vaata ka www.hot.ee/mathura. Muusika Kaido Kirikmäe. Sõnad, hääl ja kujundus Mathura. Mastering Tanel Roovik. Allikaäärne 2007.Karl Ast Rumor
MAAILMA…
-
Svetlani imetegude hulka kuulub näiteks Artur Alliksaare ümberluuletamine nauditavaks venekeelseks tekstiks, nii et autor ja tema eriline suhe keelega äratuntavalt alles on jäänud. Ta on tabanud ja edastanud Betti Alveri vaimu- ja väljenduslaadi nii arbuja-klassitsismis kui dramaatilises barokis. Svetlan on tõlkinud Ain Kaalepit, Ellen Niitu, Hando Runnelit, Mats Traati, Minni Nurmet, Sass Suumanit, Jaan Kaplinskit, Andres Ehinit, Juhan Viidingut, Viivi Luike ja peaaegu terve Paul-Eerik Rummo…
-
Üldise nutulaulu eesti uudisproosa halva seisu pärast võiks nüüd vahelduseks lõpetada. Vähemalt 2007. aasta esimest poolt silmas pidades. Kivirähk, Kaplinski, Berg on saanud tummise ja tammise lisa Ene Mihkelsoni “Katkuhaua” näol. Mihkelson paistab jätkavat kaevumist Eesti lähiajaloo kihistustesse oma eetiliselt kompromissitul ning esteetiliselt nõudlikul viisil. Niivõrd olulise raamatu üllitanud kirjastusele väike märkus – raamatu esikaanel on pealkirjaks “Katku haud”, tiitellehel ja tagakaanel “Katkuhaud” – sellise nüansi…
-
Vahemetsa sulest on ilmunud brošüüre Eesti Vabariigi sünni ja Vabadussõja kohta, mis olid suureks sammuks tõe poole, võrreldes kõige sellega, mida varem kodumaal neil teemadel avaldati.
Inimesena oli Aigar Vahemetsa veidi muretult boheemlik, hoidis nõukogude ajal kogu aeg kõrva vastu raadiot, kuulas BBC, raadiojaama Vabadus ja Vaba Euroopa uudiseid, oli valmis kuuldut alati jagama teistelegi asjahuvilistele. Talle meeldis suhelda, ta oli nakatav vestleja.
Helge mälestus meie kolleegist ei…
-
Näitustel hakkas ta esinema 1958. aastast. Personaalnäitused olid 1971. ja 1975. aastal Tallinna Kunstihoone väikeses saalis ja 1983. aastal Tallinna kunstisalongis. 1971. aastast oli Ester Roode Eesti Kunstnike Liitu liigu.
Kunstniku loomingusse kuuluvad eelkõige õlitehnikas portreed (Lisl Lindau, 1963, Rein Aren, 1969), aga ka tundliku koloriidiga looduslähedases laadis maastikud, viimaste puhul eelistas ta akvarellitehnikat. Vabaõhumaal, eelkõige vahetut muljet kõige paremini edastav akvarellitehnika said Ester Roode lemmikuteks. 1970ndatel…
-
“Kunstikanali” tollane kunstiauhind kuulus uue aja mainekamate kunstipreemiate hulka. Üheteist aasta jooksul suutis Lea Veelma oma kunstisaates peamiselt meelelahutusele keskendunud eraraadios vahendada nüüdiskunsti sündmusi nii meil, aga ka kaugemal, eks ikka selleks, et ise rohkem teada saada, enda ja kuulajate silmaringi avardada. Ta tutvustas oma saates Kölni ja Stockholmi kunstimessi, Veneetsia biennaali, Londoni, New Yorgi, Helsingi uusi ja vanu kunstimuuseume, galeriisid. Saatejuhina oli Lea Veelma tugevaks…
-
JÄRELHÜPPEID. . . . KULTUURIKIHIST
Vanameister ja alati džentelmen on valmis saanud järjekordse portreealbumi. Nagu tal kombeks, hulk mingil moel silmapaistvaid inimesi on järjestatud ääretu demokraatlikkusega, tähestikuliselt. Esimene foto on okupatsioonide muuseumi direktorist Heiki Ahonenist ja viimane Kunstihoone näituste kujundajast Toomas Übnerist. Lisaks sellele mitmeid fotosid Suurest endast ja Suurega seotud kirjutisi. 100 protsenti Fotograaf! Tiitlifoto autorist teinud Sulev Teinemaa. Kalju Suur, 2006. Leheküljed nummerdamata.
Marko Mäetamm
I LOVE MY…
-
Järgnes pikk ja viljakas töö nii interpreedi kui klaveriõppejõuna, hiljem ka klaverikateedri juhatajana (1974–1987) Tallinna konservatooriumis, aastast 1981 oli ta professor ja 1994 emeriitprofessor.
Interpreedina tõmbas Laine Mets endale avalikkuse tähelepanu juba esimestel sõjajärgsetel aastatel, esinedes nii ansamblisti kui solistina. 1948. aastal andis ta esimese soolokontserdi, millele järgnesid peaaegu igal aastal klaveriõhtud uue kavaga, lisaks ka klaverikontsertide esitamine sümfooniaorkestriga. Teda kui interpreeti iseloomustas omadus lõpuni minna iga…
-
Dan Põldroos oli nakatav ja omanäoline näitleja nii pastelses draamas kui vaimukas komöödias. Pikki aastaid esines ürgandekas näitleja valdavalt televisioonis. Suure populaarsuse saavutas ta telesarjades “Wigla Show” ja “Wremja”, kus mängis mitmeid, üldistusjõulisi groteskseid rolle. Viimasel ajal astus Põldroos üles telesarjas “Sipelga 14”, ilmekad on rollid mängufilmides “Lammas all paremas nurgas”, “Ruudi” ja “Jan Uuspõld läheb Tartusse”.
XXI sajandil valis Dan Põldroos sõltumatu vabanäitleja tee. Tema loomenatuuri iseloomustas…
-
Mall Jõgi
KÕNELESID
Mall Jõgi on eesti kirjanduselu üks intelligentsemaid ja avatumaid hingi, seda kinnitab siinse raamatu formaat – intervjuud. Tema endaga võiks tegelikult pika ja põhjaliku intervjuu teha. Jõgi oskab hoida madalat profiili, tegutseda kogu eesti kirjandus- ja keeleelu, mitte aga eelkõige enda elujärje edendamiseks. Trükis koondab intervjuusid, millest suurem osa ilmunud Sirbis juba siis, kui seda saatis Vasar – või hoopis ajast, mil ajaleht kandis Reede…
