-
Ma ei saa aru! Mind poleks pidanud ju ähvardama, see siin on igati huvitav! Muuseas, sain siit ka teada, kes oli see piitsaga noor neiu, kes mind koos Varblasega külastas. Tal on sama nimi, mis ühel kenal ja väikesel Eesti linnal.
Aga mida veel? Ajakiri osaleb Kasseli “Documenta” ajakirjade projektis ja selles numbris, mis on välja tulnud just XII “Documenta” ajal, tõstab peatoimetaja esile kahte olulist teemat:…
-
Enamiku Sigrid Uiga monumentaalse vormi ja nüansirikka värviga akvarelli- ja maaliloomingust moodustavad looduslähedased maastikumaalid. Ka figuurid ja portreed on suuremalt jaolt välisõhus maalitud, ümbritsetuna päevavalgusest ja loodusest.
Üheksakümnendate aastate loomingust on tuntud suurepärase atmosfääritunnetusega teostatud Pühajärve ja Kaarnajärve vaated. Tema maalides leidub nii rahu kui ka dramaatilisust.
Sigrid Uiga oli kunstnik, kes valis kompromissitult maalija saatuse ja eluviisi. Trotsides aegade raskust, jäi ta kindlaks kunsti põhitõdedele.
-
MA ARMASTASIN DAVID COPPERFIELDI
Kati Murutar nimetas käesolevat kirjandusaastat naiskirjanikele kuuluvaks. Tõesti, ka minu arust võiksid need tedred ja kausid endi räpaste mõttekestega oma urgudesse tagasi pugeda, aga kes see oma soojast kohakesest ikka lahti tahab lasta. Kuna fertiilsele Murutarile meeldib üsna suurt osa oma ajast alasti veeta, on ta unustanud oma arvustusest välja mitmed vanemad daamid nagu Mihkelsoni ja Bergi. Aga Hellerma on õnneks sees. Hoolimata…
-
1. mail suri Illinois’ osariigis Urbanas oma kodus emeriitprofessor Temira Pachmuss. Ta sündis Ida-Virumaal Vasknarvas endise tsaariarmee baltisakslasest ohvitseri perekonnas. 1939. aastal lahkus perekond Saksamaale, gümnaasiumi lõpetas ta Maini-äärses Frankfurdis. Aastatel 1945–1949 töötas ta kohtutõlgina USA sõjaväekohtutes Saksamaal, siirdus seejärel Austraaliasse. 1954. aastal lõpetas ta Melbourne’i ülikooli vene ja saksa keele ja kirjanduse erialal, aasta hiljem sai ta samas magistrikraadi. Siirdunud 1955. aastal USAsse, sai ta…
-
Kõrghariduse lauljana omandas ta aastail 1985–1991 Tallinna konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s. Ta võitis I auhinna Eesti lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia konkursil (1992) ning oli Pavarotti-nimelise võistluse finalist Modenas (1991).
Estonia solistina laulis Vello Jürna üle 30 ooperirolli. Meeldejäävaks kujunesid tema Alfredo, Radames, Rodolfo, Don José ja paljud teised nõudlikud…
-
Juuninumbris kirjutab Mart Laar Mart Kivastiku näidendist “Sõdur”, Soome teatriteadlane Outi Lahtinen analüüsib soome komöödia tunnusjooni ning Gerda Kordemets vaatleb nende rakendumist Ingomar Vihmari “Kokkolas”. Mitmest küljest vaadeldakse raadioteatri tegevust. Evi Arujärv analüüsib Eesti muusika päevi, Hans Gunther Lock ja Eva Kübar “Õnne valemit” ning Evelin Lagle “Piafi”. Peeter Sauter arvustab mängufilmi “Võõras”, Ülo Pikkov vaatleb animatsioonikunsti realismi, Vahur Keller aga konspiratsiooniteooriate vaatepunktist. Martin Oja kaardistab…
-
Need read on kirja pandud paar tosinat aastat tagasi, kuid iseloomustavad ilmekalt meie hulgast lahkunud telekunstniku Linda Andreste tähendust uue kunsti – telekunsti arenguloos. Tema kavandas ja pani paika aabitsatõdesid. Ta koolitas kunstiinstituudis telekunstnike põlvkonda ning õpetas omaaegses kergetööstuse tehnikumis.
Linda Andreste lõpetas 1951. aastal maalierialal Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi. Pärast lõpetamist töötas 1951–1958 Tallinna Draamateatris dekoraatorina, tehes ka mõningaid lavakujundusi (tema nime leiame näiteks A. Kitzbergi…
-
Pole midagi öelda, Värske Rõhk läheb aina paremaks, s.t tundub nagu ajakiri muiste. Lisaks nooremate eesti autorite algupärasele loomingule (luulele ja proosale) saavad oma osa ka kõikvõimalikud žanrid, mida kirjandusajakirjas võimalik ja mõttekas praktiseerida. Näiteks teretulnud intervjuu Paavo Piigiga, kelle debüüt “Kummuli linnad” väärinuks ehk enamgi vastukaja, kui sellele osaks sai. Või Diana Leesalu konkreetne, lausa kategooriline miniessee ilukirjandusliku ropendamise teemal. Oi, kallis Diana, seda oli…
-
Oluline lõik tema pärimuskultuurialasest tööst ja saavutustest on seotud laulupidudega. Ta alustas 1967. aastal rajooni laulupidude korraldajana. Koos ajaloolase Tiiu Ojaga tegi ta kindlaks, et 1855. aastal toimunud Põlva laste laulupüha on eesti laulupeoliikumise esimene teadaolev alusepanija. Sellele olulisele tähtpäevale pühendati 2005. aastal üleriigilise tähendusega konverents ja laulupidu. Rein Vill oli üks nende peakorraldaja, tema sellealase tegevuse krooniks sai raamatu “Põlva laulupeod 150” (2006) koostamine ja…
-
Põhilise osa tema loomingust moodustavad vool- ja lõiketehnikas väikevormid: märkmikud, karbikesed, kaaned, külalisraamatud, köited. Viimastest on jõudnud tarbekunsti- ja disainimuuseumisse J. W. von Goethe “Fausti” (1983), Marie Underi luuletuste (1991), Saint-Exupéry “Inimeste maa” (1967) nahkköide. Näitustele aga esitas ta suuremaid esemeid, pannes erilist rõhku vormimängule, funktsionaalsusele ja mugavale kasutusele. 1969. aastal toimunud esimese Tartu tarbekunstinäituse kriitikas märkiski Kaalu Kirme Raendi kauaaegset kiindumust laegaste vastu (Sirp ja…
