-
Gunnar Vaidla loomingule oli ürgselt omane dünaamilisus ja plastiline dramaatilisus, tegevust jäädvustav vaimne mõõde. Parimad näited on siinjuures A. Šapiro „Kirsiaia” lavastuse jäädvustamine ja V. Panso lavastuse „Armas luiskaja” Linda Rummo ja Ants Eskola rollide sügavaimate alltekstide tabamine ja stilistiline terviklikkus. Eesti Teatriliit tellis temalt kümneid tipplavastuste fotodokumentatsioone. Tallinna teatrite lavastuste fotonegatiivide kogu andis maestro üle Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile kuus aastat tagasi: kümned tuhanded üksikvõtted…
-
Kirjarahvas teab teda kui emakeelepäeva korraldajat. Siim Kärneri esimene kirjanduslik trükiproov ilmus 1964. aastal ajakirjas Noorus. 1979. aastal välja tulnud esimene luulekogu „Unekaste” esitab lühivormilist looduslüürikat, sh rohkesti haikusid. Publitsistikavõistlusel auhinna saanud „Neljapäeva õhtul kell kuus” (1984) jutustab Viljandi isetegevuslike kunstnike tööst.
Luulekogud “Unekaste” (1979), „Usseaid” (1994), „Uitseviir” (1996), „Urikivi” (1999), „Unevalgel” (2003), „Uibuainamuru. Unusmaa” (2005) on kõik peale esimese mulgi keeles; sellisena on Siim Kärner uuema…
-
Nikos Kazantzakist (sünni- ja surmadaatumid 18. II 1883 – 26. X 1957) iseloomustatakse tihtilugu kui nüüdisaja Kreeka tuntuimat proosakirjanikku. Ilmselt poleks ta ise selle määratlusega nõus olnud. Esiteks ei pidanud ta end kreeklaseks, vaid kreetalaseks ning teiseks oli talle endale tähtsaim teos tema ulatuslikust loomingust 33 333 värsist koosnev eepos „Odüsseia”.
Kazantzakise väärtushinnangutest annab ehk kõige parema ülevaate tema enda viimane, 1961. aastal trükivalgust näinud romaan „Aruanne El…
-
1991. aastal pani Sven Kuntu aluse Eriti Kurva Muusika Ansamblile. Suurema osa laulutekstidest lõi Kuntu ise, muusika sündis enamasti ansambli ühisloominguna. Kokku nägi Eriti Kurva Muusika Ansambli märgi all ilmavalgust kaks helikassetti ja kaks kauamängivat heliplaati: „Haua plaadi lood” (1999) ja „Ebafolklorism” (2002). 2005. aastal järgnes viimasele veel EP-plaat, millel ansambel musitseerib koos Riikliku Akadeemilise Meeskooriga.
Sven Kuntu ärasaatmine on laupäeval, 3. novembril kell 12. 30 Tallinna…
-
Oskar Kruusi esikvärsikogu pealkirjaks on kuulutuslik „Ma tulen Otepäält” (1962). Säärane rõhuasetus on omal kohal, sest Otepää ajaloo kultuurielulised teened on esiletõstmiseks piisavalt väärikad. Mitme žanri mehena oli Kruus aga juba aasta varem avaldanud Mändmetsa monograafia, hiljem lisandusid sissevaated Wuolijoe, Sütiste, Kolgi, Hindrey loomingusse. Kruus leidis aega ning jõudu esineda ühtaegu nii romanistina, novellistina, näite-, veste- ja reisikirjanikuna. Tema sulest on ilmunud mälestusi ja dokumentaaljutustusi. See…
-
Helend Peebu viimaseks rolliks Vanemuise laval oli Valvur lavastuses „Kaksteist vihast meest”, mis jõudis 1997. aastal lavale Mikk Mikiveri käe all.
Lisaks teatritöödele osales Helend Peep ka mitmetes mängufilmides ning tegutses aktiivselt koduloouurijana. Pikkade aastate jooksul tunnustati näitlejat tema töö eest korduvalt: 1957 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1970 – Eesti NSV rahvakunstnik, 1997 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia, 1999 – Suure Vankri auhind, 2001 –…
-
AUGUST KÜNNAPUNoore kunstniku loomingu esimene ülevaatlik kataloog, mis annab adekvaatse pildi tema maalidest nii visuaalses kui ka tekstilises mõttes. Eesti noore kunstiteadlase Elnara Taidre ja inglase Harry Pye eessõna esitavad vaate väljastpoolt, Pye intervjuu ning Künnapu enda lühikesed, selged seisukohad seestpoolt. Kõige varajasema maali repro on 1999. aastast, viimased kunstniku Vaala galeriis väljapanekult kuu aega tagasi. Koostanud August Künnapu, kujundanud Angelika Schneider, keeleliselt toimetanud Tiina Randviir.…
-
Käesoleva aasta kuldse sügise esimesed päevad kujunesid Eestimaa kultuurielus tähelepanuväärseks sündmuseks. 26. ja 27. septembril kogunes Emajõe-äärsessse ülikoolilinna Tartusse esmakordselt väike grupp kirjandusteadlasi Lätist, Norrast, Saksamaalt, Taanist, Šveitsist ja Eestist, et arutleda traditsiooni ja modernsuse üle XX sajandi saksakeelses Šveitsi kirjanduses.
Ettevõtmine osutus võimalikuks tänu Tartu ülikooli saksa filoloogia osakonna dotsendile dr Eve Pormeisterile, kes tegeleb juba ammust aega saksakeelse kirjandusega Šveitsis ja arendab sidemeid selle…
-
Heljo Tassa lõpetas Tartu Kunstikooli 1957. aastal ja Eesti Riikliku Kunstinstituudi metallehistöö eriala 1968. aastal. Näitustel hakkas ta esinema kohe pärast lõpetamist, 1968. aastal. 1971. aastal jõudis ta tolle aja kohta kõrge rahvusvahelise tunnustuseni, medalini rahvusvahelisel konkursil-ehtenäitusel „Jablonec ’71”. 1968. aastast oli kunstnik 25 aastat rahvakunstimeistrite koondise Uku kunstnik, tema kujunduse ja õpetuste toel valmis selle omamoodi unikaalse ettevõtte ehete, vaskvormide ja sepiste enamik.
Professionaalse tarbekunsti…
-
Akadeemia 2007, nr 10
Oktoobrikuu number algab igati aja- ja asjakohase artikliga Ivo Juurveelt, kes käsitleb Eesti välisministeeriumi informatsiooniosakonda kahe maailmasõja vahel, küsides, kas informatsiooni kogumist Venemaal ja Venemaa kohta saab pidada Eesti välisluureteenistuseks. Jüri Eintalu kirjutab seadusest ja eetikast, lähtudes tõsiasjast, et need kaks asja pole sünonüümsed. Ann Must on tõlkinud John Gray esseesid. Muidugi ka palju muud huvitavat, teemadeks metaeetika, bioloogia, raamatu ajalugu, dialoog. Albert…
