-
Eriti Eesti-suguses riigis ei mahu püramiidi tippu palju inimesi, seal on väga kitsas. Kes on parim, see on parim ning järgmine on juba ka paremuselt järgmine. Õppejõuna töötamise juures on üks paradoks: kui töötad hästi, siis kasvatad peale neid noori ja vihaseid, kes tahavad sind sellelt kõrgeimalt astmelt eest ära tõugata. Kui töötad halvasti, siis töötadki halvasti. Heiki ei olnud inimene, kes oleks seda dilemmat püüdnud…
-
Mihkel Mutt
SISEEMIGRANT
Pealkirja laienduseks “novellid Rui taevalike kommentaaridega”. Ai, iroonia juba pealkirjas. Rui alustas teadupärast oma tähelendu ajalehes Sirp. Tema pöördumised meie kodumaa erinevate poliitiliste või kultuuriliste jõudude poole äratasid mõningast tähelepanu. Seejärel siirdus Rui tegelaseks Mihkel Muti toredasse romaani “Kõrtsikammijad” ning nüüd jaurab ta siin, kaardistades novellide tegelaskujude ning Peldikubaari seotust. Lisaks mutilikule pisut resigneerunud muigele leiab siit ka ühe haiku. Pealkirjaks “Eesti haiku”: “Hääbuva maapoe…
-
Oma üllatuseks leidsin, et ka mina ja meie varasem juhuslik kohtumine Tallinna Kunstihoone hoovil oli selles kirjatöös mainimise vääriliseks tõusnud, järjekordse märgina autorit tabanud väärkohtlemisest.
Esmalt tuli mulle pähe pisut kiuslik mõte esineda samas ajalehes alandlike vabandustega ja ajada süü, et ma vanameistrit tol hommikul temale vääriliselt ei kohelnud, oma lühinägelike silmade ja valitsenud raskete ilmastikuolude kaela.
Tõe huvides püüan siiski valgust heita sellele huvitavale episoodile, mis leidis…
-
Kuna Harald Rajametsa töö jäljed juhatavad paljusid eelkõige Shakespeare’i poeetilise pärandi eestindusteni, siis jäägu suure eestlase elutööd meenutama suure inglase sonett, mis nüüd tundub, olekski justkui kirjutatud Harald Rajametsa haardega loojatele.
William Shakespeare
Sonett LV
Ei kuningate uhked marmorsambad
neist võimsaist värssidest saa kauem kesta;
eks kivil kirja pure aja hambad,
kuid sinust kirkalt veel võib luule vesta.
Kui laastav sõda lükkab ümber kujud,
mäss müürissepatööst teeb kivirüsi,
kui möllavadki sõja turm ja tujud,
on sinu…
-
Teoreetiliselt on võimalik, et kultuurkapitali suures nõukogus hakkabki kultuurkapitali raha jaotama kultuuriminister koos oma nõunikega. See ei ole kindlasti see, mida kultuurkapitali süsteemi ülesehitajad silmas pidasid. Kultuurkapitali ei loodud kultuuriministeeriumi käepikenduseks, vaid sõltumatu institutsioonina, võimaldamaks toetada ka neid kultuuritegevusi, mis jäävad ministeeriumi „ametlikust kultuurikäsitlusest” väljapoole. Kultuurkapitali eesmärk oli tagada sõltumatud ning professionaalsed otsused oma eriala tunnustatud ja usaldatud esindajate kaudu.
Kultuuriministril ei ole võimalik sihtkapitali nõukogudesse…
-
Kultuurkapitali seadus ei piira sihtkapitali nõukogu liikmeid ametikohast või staatusest lähtuvalt. Kultuuriministeeriumi nõunikud on oma eriala tunnustatud ja usaldatud esindajad, teistsugusel juhul vastava kultuuriala ühendused neid sihtkapitalide nõukogudesse ka ei esitaks. Ja ma olen veendunud, et sel moel autoriteetsete spetsialistide osalemine sihtkapitalides ei oma mingit suunavat mõju, küll aga lisab otsusetegemisse vajalikku lisainfot.
Senine praktika on veenvalt näidanud, et sihtkapitali nõukogu töö on efektiivsem, kui kellelgi laua…
-
Ilona Kivirähk – Eesti Lastekirjanduse
Teabekeskus
Janika Kronberg – Eesti Kirjanike Liit
Krista Ojasaar (kirjandusnõunik) –
SA Kultuurileht
Sirje Olesk – Eesti Kirjanduse Selts
Signe Siim – Eesti Kirjastuste Liit
Mart Velsker – Eesti Kirjanike Liit
Helikunsti sihtkapital
Olav Ehala – Eesti Muusikanõukogu,
Eesti Heliloojate Liit
Marko Lõhmus (muusikanõunik) – Eesti Muusikanõukogu, Pärnu Filharmoonia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Heliloojate Liit
Neeme Punder – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi Vabamuusika Festival,
Eesti Kontsert
Tanel Ruben – Eesti…
-
INTERDISTSIPLINAARSUS SOTSIAALTEADUSTES I JA II2005. aasta Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsi ettekannete kogumikud kõiguvad sisult ja tasemelt. Ometi on ühiskonnaelu vastu huvi tundva inimese jaoks tegu valgustuslike raamatutega. Paljud meedia arvamusveergudelgi populaarsed teemad leiavad siin veenvamat ja süvenenumat käsitlemist. Vahel jääb ka tunne, et teadlane on alasti või ennast keerulise argoo sisse mässinud. Koostanud Aleksander Pulver. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2007. 464 ja 528 lk.
EESTI MUUSIKA BIOGRAAFILINE…
-
Bei DaoLUMEARMEESuurepärane tõlkesari „Ninniku raamatukogu” on saanud täienduse ida suunalt, hiina „ähmase luule” esimeseks peetavalt mehelt Bei Daolt. Ükski sarjas ilmunud teostest pole tõlkeluule gurmaanidele sügavat pettumust valmistanud, pigem vastupidi. Asja ajab põhiliselt siinse tõlkeluule isiklik K-komando, mille liige, luuletaja ja tõlkija Lauri Kitsnik asetab väljapeetult „Lumearmeega” tõsise märgi maha. Järelsõnast selgub, et asjasse on pisut olnud segatud ka mõni teine komando liige nagu Kalju Kruusa…
-
Juhan Peegel sündis Saaremaal Reina külas 19. mail 1919. aastal. Pärast Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetamist algas tema ajakirjanikutee, esimeseks töökohaks sai 1938. aastal ajaleht Meie Maa. Järgmisel aastal astus noor mees kaitseväkke, plaanides aasta hiljem ülikooli astuda. Väeteenistuses tuli aga olla kuus aastat ja teha läbi II maailmasõda Eesti laskurkorpuses. Ülikooliõpingud eesti keele ja kirjanduse erialal algasid alles pärast sõda 1946. aastal. Töötades õpingute kõrvalt ajalehe Edasi…