-
Nii põhimõtteliselt rahutu inimese puhul ei tahakski kasutada tavalisi hüvastijätu sõnu „puhka rahus”. Küllap rõõmustaks Vahingut pigem teadmine, et tema rahutus elab lugejates edasi. Nagu ühe tema sümpaatia Jaan Oksaga on juhtunud, võib Vahingulegi ennustada võib-olla väikest, aga püsivat huviliskonda, kes kuuluvad enamjaolt vaimselt nõudlikumate ringi.
Ärasaatmine laupäeval, 29. märtsil Vanemuise väikeses majas. Pärgasid palutakse mitte tuua.
Eesti Kirjanike Liit
-
Särava vaimu ja tugeva tahtega, oma ajastut sügavalt mõistvana – mees, kes oli aastakümneid otseselt seotud kaasaegse eesti kunstipüramiidi aluse loomisega – jääb Harri Pudersell püsima meie mälestustesse.
Tartu Kunstikool
Tartu Kõrgem Kunstikool
Tartu Kunstimuuseum
Tartu Kunstnike Liit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Maalikunstnike Liit
-
Pärast Vorkuta sunnitöölaagrist vabanemist 1953. aastal oli ta neli aastat sealsamas kaevandusinsenerina asumisel, Eestisse tagasi pääses 1958. aastal. Asumisel õppis ta Moskva kaugõppe polütehnilises instituudis mäeasjandust, Eestis lõpetas 1964. aastal cum laude Tartu ülikooli matemaatikuna. Töötas seejärel plaanikomitees ja küberneetika instituudis.
Pärast Eestisse tagasipöördumist teenis ta algul elatist tõlkijana, tõlkides prantsuse keelest Pierre Courtade’i, Paul Guimard’i, Maurice Druoni ja Jorge Sempruni romaane, novelle ja jutustusi. 1963. aastal…
-
Uute asjade loojad ujuvad tavaliselt vastuvoolu. Need on inimesed, kes ei karda teistmoodi mõelda. Denis oli selline – kuidas teistmoodi ühe uue teadusvoolu loojaks ikka saadakse. Oli ju Hartshorne Saueri loodud maastiku-uuringute suuna ingliskeelses geograafias omal ajal lõppenuks kuulutanud ning alles Lowenthal 60ndatel ning 70ndate humanistid julgesid taas selle teemaga tegeleda. Just sellelt baasilt lähtusid Denise raamatud. Just raamatud, mitte artiklid. Sest suur osa geograafiast, maastiku…
-
28. veebruarist 2. märtsini peeti Riias Ķīpsala rahvusvahelises näituste keskuses XI Balti raamatumessi. Küllap on paljudel meeles 2007. aasta mais Saku suurhallis toimunud suurejooneline X Balti raamatumess ja tookordsed kirjandusüritused. XI Balti raamatumessi „joon” oli sama suur: mõte muuta raamatumess lugejatele, autoritele, kirjastajatele ja kõigile, kes raamatuid armastavad, tõeliselt ilusaks ürituseks, sai teoks.
Väliskülalistest olid läti lugejatega kohtuma tulnud islandi kirjanik, raamatu „101 Reykjavík” autor Hallgrimur Helgason…
-
Eelmisel aastal jõudis Eesti lugejani XIX sajandil elanud ungari keeleteadlase ja etnoloogi Pál Hunfalvy (1810–1891) reisikirjelduse „Reis Läänemere provintsides” Eestit puudutav esimene köide (Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 311 lk). Väljaande kohta on ilmunud ajakirja Keel ja Kirjandus viimases numbris isegi kaks arvustust, ühe kaasautoriks mina. Tolles retsensioonis räägime Enn Ernitsaga muu hulgas Hunfalvy mitmekülgsest teadusloomingust. Siinkohal tuleb aga juttu raamatu autorist endast ja hoopis tema päritolust…
-
Muusika 2008, nr 3
Muusika märtsinumbris räägib oma teekonnast džässiga tänavu riikliku elutööpreemia saanud Valter Ojakäär. Sel teekonnal on olnud palju ootamatuid kohtumisi, kus džässiarmastus on „avanud kõik uksed”. Kirjaniku ja muusiku Lauri Sommeri artiklis tuleb juttu eesti folgi ja autorilaulu erilisest ajajärgust 1990. aastatel Tartu Lasteteatri muusikute seltskonnas. Ajakirjas on pikem käsitlus katalaani muusikast, autoriks Tõnu Timm, ning värvikas lugu sel kevadel Eesti kontserdihooaega lõpetama tulevast…
-
Tähtajaks oli fondile laekunud 13 taotlust kokku 9940 eurole. Tallinnas 7. märtsil toimunud koosolekul otsustas fondi komisjon koosseisus professor Seppo Suhonen (esimees), sihtasutuse tegevjuht Hannu Heikkilä (mõlemad Soomest), Tallinna ülikooli dotsent Piret Viires ja murdeuurija Anu Haak anda sel aastal välja abirahad allpool nimetatud isikutele seoses järgmiste teemadega:
Tallinna ülikooli lektor Annika Hussar – uurimus „Eestlaste eesnimed XIX sajandil” (800 eurot), Marje Joalaid – uurimus „Läänemeresoome isikunimed”…
-
Meinhard Laks oli mitmekülgselt andekas, paljude huvidega ja teokas inimene. Ta oli innustunud emakeeleõpetaja ja -kaitsja, koduloolane ja kodukandi traditsioonide looja, suur loodusesõber ja rännumees, luule-, kunsti- ja muusikaharrastaja. Tema luulevihikute pealkirjad peegeldavad ühtlasi nende sisu: „Ootaja väraval” (1977), „Kimp koduküla lihtsaid lilli. 525 aastat Uljaste küla esmamainimisest „Taani hindamisraamatus”” (1993), „Aastaringid. 160 eepilist haikut” (2001), „Väike valimik värsse emakeelepäevaks 2004” (2004). Tema luulet on viisistanud…
-
Huvi kirjanduse vastu saatis Salme Raatmat juba lapsepõlves. Isa loetud jutud, koolis õnnestunud kirjandid, panid aluse unistusele kirjutada kunagi Tuglase või Tagore stiilis lühiproosat. Kuid suurele unistusele vaatamata, juhtis elu teda hoopis lastele kirjutama.
Lastekirjandusse tuli Raatma kunstmuinasjuttudega. 1947.-48. aasta kirjandusvõistlustel saavutatud esikoht julgustas noort kirjanikku edaspidigi tegutsema just sel alal. Nii mõnedki jutud on enne raamatuks saamist ilmunud väliseesti ajakirjanduses. Raatma alustas mälestusjuttudega oma lapsepõlvest,…
