-
Sel kaugel 1957. aastal olime meie viieteist-kuueteistaastased, esimest korda kodust eemal Tartus, oma iseseisva elutee alguses, kunstikooli pedagoogilise osakonna õpilased. Ei mäleta, et keegi meist oleks unistanud õpetajaks saamisest, kunstnikuks tahtsime saada kõik, ning see osakond oli ainuke, kus maalimist õpetati, seepärast olime seal. Ja loomulikult olime vaimustatud sõjajärgse Tartu boheemlusest, see nakatas meidki. Siis, kui boheemluse laine meie pea kohal aeg-ajalt oli kokku löömas, oli…
-
Teder oli romantilise tunnetusega maalija. 1960. aastatel riivas tedagi abstraktse laadi levik, kuid lähedasem oli talle siiski looduslähedane kunst. Tema žanriliselt mitmekülgses loomingus kuulub keskne koht maastikule, milles tema kolorism avaldub kõige küpsemalt.
Õlimaali kõrval on tal ilusaid saavutusi ka akvarellis ja pastellis. Oma 80. sünnipäeva tähistas ta peamiselt pastellidest koostatud näitusega G-galeriis.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kinoliit
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
-
Kalev Katuse teaduslik haare oli lai ja mitmeplaaniline. Tema püüdeks oli Eesti rahvastikuarengu käsitlemine avaras võrdlusperspektiivis ning seda juba ajast, mil olime veel suletud ühe teise riigi kammitsaisse. Need püüdlused hakkasid esimesi vilju kandma üheksakümnendatel, kui sai võimalikuks kaasalöömine mitmes Euroopa teadusprogrammis. Neis raames teostatud uurimistsükli tulemuslikkust märkis muu hulgas riigi teaduspreemia aastal 2000. Sügav arusaam, et rahvastikuteadus ei saa areneda ilma tõsikindla andmestikulise vundamendita, määras…
-
Eesti kirjanduse salajase imemehe ja kõige morbiidsemalt kõlava naljapasuna uus hunnitu teos, filigraanne luupainaja traditsioonide sõpradele – seksikasse musta papptellisesse (mis näeb välja nagu lateks) peidetud viiest vihikust koosnev üllitis, mille kohta ei oska esimese hooga midagi kosta. Võib-olla ei oska ka teise hooga. Haaret ja laia joont autoril igatahes on – paralleelid kassettidega ei saa tekkimata jääda. Las vihikukeste pealkirjad kõnelevad endi eest: „Meie inseneriteaduse…
-
Kuid sellest raamatust leiab muudki huvitavat. „Plunkitt” on kui kukeaabits neile, kes tahavad aru saada, mida poliitikategemine endast kujutab. Näiteks 14. peatükk selgitab ilmekalt pisiparteide asutamise kasulikkust ehk parteilise väljapressimise tulusust. Üleöö rajatud väikeparteide liidreile tilgub ikka midagi, kas või töökoht mõnes riigiametis, vastutasuks häälte loovutamise eest mõnele suuremale erakonnale või tänuks sama valijaskonnaga suurparteilt häälte äravõtmise eest.
Häälte ostmise ja korruptsioonihõnguliste tegude ülistamise kõrval võib „Plunkittist”…
-
Eduard Leppik ei jätkanud siiski tööd keeleteadlasena, vaid jäi Väike-Maarjasse õpetama eesti keelt ja kirjandust, võõrkeeli, loogikat, psühholoogiat, kodu-uurimist, geograafiat ja antiikajalugu. Tema õpetamisviis oli värske ja elulähedane, ta arvestas iga õpilase võimetega. Ta seostas õppetöö rahva esemelise ja vaimupärandi kogumise ning uurimisega, alustades koos õpilastega kodu-uurimismatku nii lähiümbrusse kui kaugemalegi, näiteks Tammsaare maile. Õpilaste abiga vastas ta Eesti Rahva Muuseumi küsimuslehtedele. Kogumistöö tulemusena ja isiklikke…
-
Helen Kauksi sündis Läänemaal Noarootsis. Õppis Tartu kunstikoolis ja ERKIs, Töötas Mistras vaibakunstnikuna, õpetas maalimist Eesti Kunstiakadeemias. Õpilased mäletavad teda intensiivne ja jõulise õppejõuna. Tööde vormistamise kultuur, peen esiletõstmise võttestik – täpne orkestreering. Muusikust abikaasa ootamatu surm jättis ta üksi poega kasvatama. Värvid läksid veelgi kontsentreeritumaks. Ta oli ikka sirgjooneline naine, omamoodi ajateenija, kes teadvustas oma muutuvaid rolle ja katsumuste aukraade väärikuse ja kohusetundega. Virisemist ja…
-
1962. aastal asutatud Eesti Kultuuri Koondis valis Elmar Pettai selle büroo juhatajaks ja 1968–1977 peasekretäriks. Tema tegevusaja jooksul toimus Stockholmi Eesti Majas 156 üritust: 42 kirjandusõhtut, 47 kontserti, 15 teatrietendust, 8 raamatunäitust ja 30 muud üritust. Kirjanik ise on pidanud oluliseks 1968. aastal Stockholmis korraldatud eesti päevi, mis panid aluse tulevastele Esto päevadele.
Luuletajana debüteeris Elmar Pettai 1930. aastal, tema luuletusi ilmus perioodilistes väljaannetes Abieluleht, Kevadik,…
-
Teater. Muusika. Kino 2008, nr 5
Teater. Muusika. Kino mainumbri teatriosas on vaatluse all kirjanikest kõnelevad lavastused: Jaak Allik analüüsib Margus Kasterpalu „Boulgakoffi”, Katre Väli Merle Karusoo „Underit” ja „Võlga”. Madli Pesti tutvustab saksa avangardisti Dimiter Gotscheffi loomingut, Kadi Tudre Jacques Copeau’ näitlejatehnikat.
Muusikaosas arvustab Maria Mölder muusikakoosluste Orelipoiss, 3Pead, Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida, Opium Flirt ning Romb uusi plaate. Andrus Kallastu ja Maris Valk-Falk…
-
TUNA 2008, nr 1
Sm Tsäbovõitra kirjutab: „Peab märkima, et läheb päev-päevalt hullemaks, sest puudub vastulöök ja ei sanktsioneerita vajalikul hulgal. Eesmärgid on selged ja sihid paistavad kaugele ning ulatub juba käega katsuma, aga leidub kahtlejaid, kuna viiakse eksiteele, kuid ei tehta selgeks, kes viib ja milleks. Ettekanded on esitatud, aga jäävad arvestamata ega tule vastust, kuigi eeskirjad nõuavad ja põhiseadus ja koodeks näevad ette.” Siin sai…
