-
1946. aastal algas Lembit Mägedi näitlejatee Rakvere teatris. Oli seejärel hooaja Lõuna-Eesti Teatris (1950-51) ja Ugalas, 1952–61 Vanemuise ansamblis.
Päriskoduks jäi talle Pärnu Endla teater, kus ta mängis ühtejärge 40 aastat, uue aastatuhande alguseni. Tema rollide nimekiri ulatus siis juba 200 piiri.
Lembit Mägedi oli unikaalse žanrilise mitmekülgsusega. Looduse poolt kingitud musikaalsuse, suhtlussiiruse ja reljeefsusega jäädvustas ta meie lavaklassikasse Angelo (Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu”), Galileo Galilei (A. Dobršinski…
-
Paula Padrik oli tuntud ka kammer- ja estraadilauljana ning omaaegse Eesti Raadio naisansambli liikmena, seetõttu on tema häälest jäänud tallele rohkesti helisalvestusi, millel jäädvustatud muu hulgas ka ulatuslikult 1950. ja 1960. aastate eesti laululoomingut Edgar Arrolt, Harri Otsalt, Veljo Tormiselt jt.
Estonia teatri ja Estonia seltsiga hoidis ta aga sidet kuni kõrge eani.
Ärasaatmine 6. septembril kell 15 Pärnamäe krematooriumis.
Rahvusooper Estonia, Eesti Teatriliit, Estonia Selts
-
Kui oleks vaja hakata leidma asendajat/järglast Jaan Krossile kui eestlaste (aja)lugu mastaapselt tunnetavale romaanikirjanikule, siis paistab Mats Traat selleks küll kõige paremini sobivat. Ometi pole asjad nii lihtsad, sest Traat liigub selgelt oma teed pidi, tema lugu on mastaapidelt ja haardelt kindlasti võrreldav Krossi omaga, kuid sellega ka võrdlus piirdub. Rõõm tõdeda, et lõpuks on hakatud avaldama ka tema elutöö üht verstaposti, vahest suurimatki, lausa verstapostide…
-
1970. aasta algul järgnes Helge Uuetoa Rakvere teatrisse peanäitejuhiks siirdunud Mai Meringule, nimetagem kujundusi järgmistele lavastustele: M. Gyárfási „Ärka ja laula”, M. Sebastiani „Nimetu täht”, 1972. Koostöös lavastaja Ilmar Tammuriga valmisid A. Hindi „Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jõnni „Manni” peal”, I. Franko „Varastatud õnn” (1972), „Mikumärdi” (1975), „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1976).
Alates 1973. aastast töötas Helge Uuetoa ka Eesti Televisioonis (aastast 1982 peakunstnikuna), kujundades populaarsust võitnud…
-
Aga Jänes, too Laine Jänes, moodne, võimukas, stiilne, liidriomadustega naisterahvas, muidugi, ka parteisõdur, uuuh, kuidas nüüd teile öelda. . . . Minu arvates oleks ainus siiras asi, mis ta veel teha saaks, lihtsalt tagasiastumine. Meil on praegu kultuuriminister, kes võitleb kultuuri vastu. See on uskumatu!
Olen olnud väga halb sotsiaaldemokraat, passiivne erakondlane, ei ole õieti osalenud sisemises demokraatlikus protsessis ega maksnud aastamakse, lihtsalt, vaimselt ja vaikselt toetanud erakonna põhimõtteid, mis…
-
Võtikvere on oma raamatupeo traditsiooniga kujundanud külas inimestevahelised suhted sõbralikeks. Pidu valmistab ette kogu külarahvas talgute korras ja südamega. Raamatupeole annab toredust juurde Torma põhikooli draamaringi poolt kirjanik Leelo Tungla luuletuse „Sajajalgse sekeldused” ainetel tehtud väike etendus. Katrin Raidma ja Kristel Noormägi viivad lastega läbi põnevaid mänge ja külamajas on lastele avatud lugemispesa, kus lapsed saavad joonistada ja raamatuid vaadata. Ülle Säälik võlub lapsed näomaalingute kaudu…
-
Sirp
-
Reet oli mu klassiõde kõik üksteist aastat, mis koolis käisime. Me saime koos täiskasvanuks, saatus sättis nii, et koos olime ka pea kõiges järgnevas kuni selleni, et koos Kalju Orroga kõrvuti voodites oma vatsahaavu ravisime ja tema meid suitsetamise pärast noomimas käis.
Jah, olen ta poja, Oliver Orro mitte eriti innukas ristiisa, jah, saatmata jäi nii mõnigi sünnipäevakaart. Mis sest enam.
Kui helistasin oma Vargamäel Tammsaaret mängivatele…
-
1960. aastail õppis ta Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning asus seejärel tööle Eesti Televisioonis režissööriabi ja teatrisaadete toimetajana. Tema saatega „Teatrirepliik” toodud uued tuuled – esinejaiks ja publiku vaatepunkti vahendajaiks olid toonased noored haritlased – põhjustasid tõelise tormi.
Lõpetanud 1973. aastal teatriteaduse alal Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi, töötas Reet Neimar aastatel 1973–1977 ajalehe Sirp ja Vasar teatritoimetajana. Teatrikirjutisi (arvustusi, portree- ja probleemartikleid, intervjuusid) ilmus tema…
-
1960. aastaist kuulus Alfred Saldre eesti šaržistide esiritta. Teinud karikatuure ja šarže ka varem, kujunes selleks ajaks aga välja tema isikupärane, ekspressiivne stiil. Ta avaldas 1980. aasta olümpiamängude purjeregatiga seotud šaržikogumikud „Head tuult!” (1980) ja „Impressions from Pirita” (1981). Kokkuvõtte oma šaržide paremikust (115 tööd aastaist 1960–2003) tegi kunstnik raamatus „Sajandist sajandisse” (2003).
Vahest kõige väljapaistvamaks Alfred Saldre mitmepalgelises loometöös sai plakat. Alustanud sel alal 1953. aastal,…
