-
Arhitektuurimuuseumi järjekordne väljaanne keskendub arhitekt Edgar Johan Kuusiku Sõjaväekalmistule projekteeritud Vabadussõja mausoleum-mälestisehitise püstitamise ja hävitamise loole. Arhitektuuriteadlase Karin Hallas-Murula tekstist kõlab üleskutse, et lõpuks ometi on aeg taastada Sõjaväekalmistu Vabadussõja mausoleum. Kuid päriselt ei ole autor läinud mööda ka teistest Kuusiku projekteeritud Vabadussõja monumentidest, mitmed arhitektuurimuuseumis hoiul kavandid on publitseeritud esmakordselt. Pikemalt (ja praeguses situatsioonis vägagi päevakajalisena) on autor peatunud üleriigilise Vabadussõja monumendi püstitamisplaanidel Vabaduse väljakule…
-
Eesti Riiklikusse Nukuteatrisse läks Hendrik Toompere tööle 18. mail 1963. aastal. Selle aasta 14. septembril Nukuteatri 57. hooaja avamisel tähistas teatripere Hendrik Toompere 45. tööaasta täitumist tema ühes ning ainukeses koduteatris.
Hendrik Toompere oli suure andega nukunäitleja, kelle roll nukuteatri näo ja ajaloo kujunemises on märkimisväärne ja kaheldamatu. Tema eriline mänguline ja loov anne ning huumorisoon paistsid silma nii televisiooni lastesaadetes („Hunt Kriimsilm”, „Tipp ja Täpp”, „Kõige…
-
Nüüd on need suured muutused jõudnud eesti viiulimängudeni. Professor Endel Lippus on lahkunud, meie, tema kolleegid, oleme vaesed. Me ei kujutagi enam hästi ette, et ajal, mil Endel Lippus õppis Tallinna konservatooriumis (1940–1951), oli ta selles ajavahemikus seitsmes viiuli eriala lõpetaja. Millises seisus olid siis meie sümfooniaorkestrid, kui arvesse võtta veel sõtta jäänud, sõja eest põgenenud ja külmale maale saadetud muusikuid. Endel Lippus hakkas eesti viiulimängijate…
-
Eesti Raamatu kirjastuse kolleegid mäletavad Rudolf Pangseppa kui täpset ja korrektset ametnikku, kes oli nõudlik nii enda kui teiste vastu, aga ka kui tõelist vana kooli raamatukujundajat, kes oli võib-olla ettevaatlik uuenduste suhtes, kuid kelle peale võis alati kindel olla: ta tundis raamatuarhitektoonikat ning tema raamatumaketid paistsid silma põhjalikkuse ja läbimõelduse poolest. Võib julgelt öelda, et Rudolf Pangsepa käe alt on tulnud peaaegu kõik Eesti Raamatu…
-
ÜLEÜLDINE
Albert Trapeež
Mitmelaadselt viljaka kunstniku ja EKA professori järjekordne köide luulet, mis ei väsi šokeerimast ja üritab jälle purustada kipsistunud maitset. Otsesuiselt jämedakoelise erootika kõrval huikavad tumedas toonis linnalüürika haikulaadsed pudemed, on pühendusi lahkunud sõpradele, kunstnikele, kirjanikele. Autori köitekujundus paistab sümmeetriliselt geomeetriline ja meenutab milleski tema masininimese graafikasarja. Trapeeži kirjutatu tundub oludest kärakahooga üle sõitev, robustselt häbematu erotomaania ja esteetikale nimme sülitav. Kaanefoto Kristel Jaanus, küljendus Terje…
-
Ajakirjanduses följetonide ja satiiriliste värssidega tähelepanu äratanud Lahe esimene luulekogu „Piimahambad” ilmus 1954. aastal. See äratas küllalt suurt tähelepanu ja märgistas vaieldamatult omanäolise satiiriku tuleku kiduralt naljavaesele nõukogulikule kirjandusmaastikule. Küllap olidki järgmised tosinkond aastat Lahe loometeel kõige päikselisemad. Ilmusid mitmed värsikogud („Sinelitaskust seanahkse portfellini”, 1958; „Selle suve värsid”, 1960; „Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid”, 1960; „Kümne küüne laulud”, 1962; „Ingel läheb apteeki. . . . korralikus seltskonnas”, 1967 jmt), kus…
-
Jah, ma saan aru, Olev, et sisu peab valitsema vormi üle. Võttis peaaegu kümme aastat, aga jõudis pärale. Aitäh Sulle!
Lühifilmi „Risk” (1998) monteerides tegin tohutu avastuse, et heli muudab pildirea hoopis huvitavamaks. Olev pidas väikese pausi, noogutas: pildiribal on filmi keha, heliribal filmi hing.
Kassetile peab alati kirja panema, mis seal peal on. Meil oli sel teemal palju vaidlusi, kuni ma lõpuks avastasin, et ega tõesti kõik…
-
Aastail 1961–82 oli Jelena Solovjova Estonia teatri solist, seejärel suundus pedagoogilisele tööle Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli ning tegutses seal laulupedagoogina kuni 2004. aastani, tema õpilaste seas on olnud Diana Dikson ja Kädi Kosenkranius. Pärast Saaremaale asumist jätkas Jelena Solovjova õpetajana Kuressaare muusikakoolis. Oma viimase puhkepaiga leidis ta sealsel Kudjape kalmistul.
Jelena Solovjoval oli lüüriline sopranihääl, tema loodud lavarollidest tõusid esile Olympia Offenbachi „Hoffmanni lugudes”, Oscar Verdi…
-
{Ilma osas}→ ilma poolest, ilmaga matkajatel vedas. Lepiti kokku {hinna osas}→ hinnas. Kas {lepingu osas}→ lepingu kohta on küsimusi? Pere {vajadused kartuli osas}→ kartulivajadus.
Seega, sama mõtet võib väljendada kaassõnatarindi või käändsõnavormiga, nt
Sotsiaalkaitse tagamise osas on Eesti ELi punase laterna rollis. → Sotsiaalkaitse tagamises või tagamise poolest . . . .
Valitsus teeb esitatud avalduse osas otsuse hiljemalt nädala jooksul . . . . → . . . . avalduse kohta . . . .
Mul on küsimus ühe sõna osas.…
-
Vale puha. Võõrkeele ja võõra keele teemal saab edukalt kõnelda eestikeelsete vestluskaaslastega: möödunud nädalal olime eetris Jan Kausiga, sel laupäeval Doris Karevaga. Kirjanikule on keel tööriist, mis roostet ei kannata, seetõttu on ta parim kõnelev keeleekspert raadioeetris, kus maksab emotsioon ja kujund.
Kas võõrkeel on võõra keel? See teema ise on tegelikult võõrsilt tulnud. Sakslased teevad selleteemalist sarja tänasel Euroopa keeltepäeval Müncheni raadios. (Kas suurrahval on…
