-
Arhitektuurimuuseumi järjekordne väljaanne keskendub arhitekt Edgar Johan Kuusiku Sõjaväekalmistule projekteeritud Vabadussõja mausoleum-mälestisehitise püstitamise ja hävitamise loole. Arhitektuuriteadlase Karin Hallas-Murula tekstist kõlab üleskutse, et lõpuks ometi on aeg taastada Sõjaväekalmistu Vabadussõja mausoleum. Kuid päriselt ei ole autor läinud mööda ka teistest Kuusiku projekteeritud Vabadussõja monumentidest, mitmed arhitektuurimuuseumis hoiul kavandid on publitseeritud esmakordselt. Pikemalt (ja praeguses situatsioonis vägagi päevakajalisena) on autor peatunud üleriigilise Vabadussõja monumendi püstitamisplaanidel Vabaduse väljakule…
-
Eesti Riiklikusse Nukuteatrisse läks Hendrik Toompere tööle 18. mail 1963. aastal. Selle aasta 14. septembril Nukuteatri 57. hooaja avamisel tähistas teatripere Hendrik Toompere 45. tööaasta täitumist tema ühes ning ainukeses koduteatris.
Hendrik Toompere oli suure andega nukunäitleja, kelle roll nukuteatri näo ja ajaloo kujunemises on märkimisväärne ja kaheldamatu. Tema eriline mänguline ja loov anne ning huumorisoon paistsid silma nii televisiooni lastesaadetes („Hunt Kriimsilm”, „Tipp ja Täpp”, „Kõige…
-
Nüüd on need suured muutused jõudnud eesti viiulimängudeni. Professor Endel Lippus on lahkunud, meie, tema kolleegid, oleme vaesed. Me ei kujutagi enam hästi ette, et ajal, mil Endel Lippus õppis Tallinna konservatooriumis (1940–1951), oli ta selles ajavahemikus seitsmes viiuli eriala lõpetaja. Millises seisus olid siis meie sümfooniaorkestrid, kui arvesse võtta veel sõtta jäänud, sõja eest põgenenud ja külmale maale saadetud muusikuid. Endel Lippus hakkas eesti viiulimängijate…
-
Eesti Raamatu kirjastuse kolleegid mäletavad Rudolf Pangseppa kui täpset ja korrektset ametnikku, kes oli nõudlik nii enda kui teiste vastu, aga ka kui tõelist vana kooli raamatukujundajat, kes oli võib-olla ettevaatlik uuenduste suhtes, kuid kelle peale võis alati kindel olla: ta tundis raamatuarhitektoonikat ning tema raamatumaketid paistsid silma põhjalikkuse ja läbimõelduse poolest. Võib julgelt öelda, et Rudolf Pangsepa käe alt on tulnud peaaegu kõik Eesti Raamatu…
-
ÜLEÜLDINE
Albert Trapeež
Mitmelaadselt viljaka kunstniku ja EKA professori järjekordne köide luulet, mis ei väsi šokeerimast ja üritab jälle purustada kipsistunud maitset. Otsesuiselt jämedakoelise erootika kõrval huikavad tumedas toonis linnalüürika haikulaadsed pudemed, on pühendusi lahkunud sõpradele, kunstnikele, kirjanikele. Autori köitekujundus paistab sümmeetriliselt geomeetriline ja meenutab milleski tema masininimese graafikasarja. Trapeeži kirjutatu tundub oludest kärakahooga üle sõitev, robustselt häbematu erotomaania ja esteetikale nimme sülitav. Kaanefoto Kristel Jaanus, küljendus Terje…
-
Ajakirjanduses följetonide ja satiiriliste värssidega tähelepanu äratanud Lahe esimene luulekogu „Piimahambad” ilmus 1954. aastal. See äratas küllalt suurt tähelepanu ja märgistas vaieldamatult omanäolise satiiriku tuleku kiduralt naljavaesele nõukogulikule kirjandusmaastikule. Küllap olidki järgmised tosinkond aastat Lahe loometeel kõige päikselisemad. Ilmusid mitmed värsikogud („Sinelitaskust seanahkse portfellini”, 1958; „Selle suve värsid”, 1960; „Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid”, 1960; „Kümne küüne laulud”, 1962; „Ingel läheb apteeki. . . . korralikus seltskonnas”, 1967 jmt), kus…
-
Jah, ma saan aru, Olev, et sisu peab valitsema vormi üle. Võttis peaaegu kümme aastat, aga jõudis pärale. Aitäh Sulle!
Lühifilmi „Risk” (1998) monteerides tegin tohutu avastuse, et heli muudab pildirea hoopis huvitavamaks. Olev pidas väikese pausi, noogutas: pildiribal on filmi keha, heliribal filmi hing.
Kassetile peab alati kirja panema, mis seal peal on. Meil oli sel teemal palju vaidlusi, kuni ma lõpuks avastasin, et ega tõesti kõik…
-
Vale puha. Võõrkeele ja võõra keele teemal saab edukalt kõnelda eestikeelsete vestluskaaslastega: möödunud nädalal olime eetris Jan Kausiga, sel laupäeval Doris Karevaga. Kirjanikule on keel tööriist, mis roostet ei kannata, seetõttu on ta parim kõnelev keeleekspert raadioeetris, kus maksab emotsioon ja kujund.
Kas võõrkeel on võõra keel? See teema ise on tegelikult võõrsilt tulnud. Sakslased teevad selleteemalist sarja tänasel Euroopa keeltepäeval Müncheni raadios. (Kas suurrahval on…
-
Saate teemal on ilmunud hulk arvustusi, kümneid uudislugusid ja plogisissekandeid ning tuhandeid ja tuhandeid netikommentaare. Keskendun siinkohal eelkõige netikommentaatorite avaldustele, sest profivaletajate nagu usuteadlaste, psühholoogide, ajakirjanike ja meediametoodikute arvamus ei lähe mulle kõige vähematki korda.
Mind huvitab see, mida arvab vaba klaviatuur, Postimehe, Delfi ja SLÕ kommentaatorite avaldused ja nende avalduste muutumine kolme viimase nädala jooksul. Enne saadet ilmus meedias arvukalt „Tõehetke” tutvustavad kirjutisi, valdav reaktsioon neile…
-
Eesti Kunstiakadeemia ehk tollase nimega Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kõige pikemaajalise rektori Jaan Varese mälestusteraamat. Jaan Varese käes ei ole mitte ainult rektoriameti kestusrekord – ta oli rektor 30 aastat, vaid nii noorelt, kui tema, ei ole keegi teine kunsti kõrgkooli juhtima jäänud, seda iseäranis Nõukogude Liidus, kus juhtivad kohad tuli ikka aastatega välja teenida. Jaan Vares oli ainult 31aastane, kui ta selle ameti Friedrich Lehelt…
