-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/110604/ulg.jpg” align=baseline border=0>
-
Kui tuleb kurbus, tuleb taIlma
Keeleta. KurbusOn must pimedus, puudumine, igatsus ? palju nimesid
Kurbusele on antud, ei ükski neist võrdukurbusega. Kui valitseb kurbus,
Ei ole tahtmist hommikul üles tõusta,Ei ole jõudu jalga maast
Tõsta, ei leia pääsuSestsamast torkest südames, mis tabas
Eile, üleeile, üle-üleeile,Iga kord,
Kui möödud linnas teatavaist paikadest, meelesTeatavad stseenid, teatavad nimed sellele,
Mida sa kaotasid: keha, naeru, vaevata kerguse ?Silmapaari kohtumas sinu…
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/040604/ulg.jpg” align=baseline border=0>
-
ÕGARDLUSKüll jooksin ma piima, mis voolab su naeru säravaist kannudest.Küll sööksin tähnjat forelli, mis ujubsu pupillide küllastes tiikides.
Sinu naha siidisest jahustvalget saia ma küpsetaksin.Sinu kintsu küpsest puuviljastSuvemoosi ma keedaksin.
Küll lutsutaksin su luid, sa mu arm.Küll rahuldaks alles mu isuSu reite meekärg, Su rinna suhkrune liha,Su kõri mahlakas õun.
Vaata ette! Su keha hõrgutisedAjavad mu õige aplaks.Iga suutäis su sääremarja, keelt alla viiv lihaseviil,Iga põseamps,…
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280504/ulg.jpg” align=baseline border=0>
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/210504/ulg.jpg” align=baseline border=0>
-
Nicolaj StochholmTõlkinud Maarja Laur ja Ülev Aaloe
Küüntelaev (tsüklist ?REIS?) Heida maha kuuldes kolme tontlikku kutsungit surnud telefonist, heida maha ja suudleoma naist või võõrast või ühtteist surisevate lampide valguses,kümne-aastane poiss oma esimeselaevaga, mis tähtsust sel onhaara temast kinni kui kõigest muustmis süütu, hingesid ei saavastutusele võtta, õigust kiusatakse taganagu seda kitarrisoolot, mille ma kohe üles kirjutan, heida see minema naguigasugune teinegi katse ollaterviklik ja keskendunud…
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/140504/ulg.jpg” align=baseline border=0>
-
ei ole kaunimatkui võllapuudes hõljuv isikukultus suurtesurmaõitega igavese rahunimel ees ja sees me tormame kind?allid hambusennastunustavalt barrikaadideleme peame vaatlemaajalugu dialektilisena me peame suretama reaktsionismi juured etoleks vaid üksainus suur ja sõbralik rahvusrevolutsiooni rüpes
ma astun te ettekõigi oma saja köite parteiliste värssidegaet aru anda kõigileet kinkida aru sel ränkraskel ehitustööl moonutatudlaipadega kaunistatul
iga patsient võib neljanda kursuse arstitudengitekirurgilaualtsattuda esimese kursuselahkamislauale
oo tere olen teid…
-
Ülaltoodud luuletused on võetud Soome uuema põlvkonna ühe säravama luuletaja Tapani Kinnuneni värskest luulekogust ?Pyhä Kankkunen? (Savukeidas, 2004) ja põhinevad kõik tema külaskäigul Tallinnasse II Põhjamaade luulefestivali ajal mais 2002. Kinnunen esines tol korral mälestusväärselt, temale ainuomase jõulisusega klubis Spirit, jäädes meelde isegi Kiwale, kes määratles Kinnuneni Areenis ekslikult homopoeedina, mis asjaosalisele endale väga palju nalja tegi.
Kinnuneni tekstid põhinevad argielu teraval, esmapilgul justkui kiretul…