$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Ühele kuulekale ekraniseeringule kohaselt on ka „Valges müras“ jäetud ruumi puhtale autoritekstile, kuid just see asjaolu kujuneb filmi ülesehituse keskseks probleemiks.

„Inisherini hinged“ näitab, et sõda ei alga suurtest poliitilistest, religioossetest või sotsiaalmajanduslikest lõhedest, vaid inimesest endast: tema trotsist, totrusest ja alpusest.

Maarja Hindoalla: „Meediateek on justkui sõnaraamat, kus on kõik sõnad sees, Arkaader aga ilukirjandus, kus sõnad on pandud järjekorda nii, et need omandavad uue tähenduse.“

Arkaadriga kaasneb mitu ootamatust. Üldistatult võib need kokku võtta väljendiga „kesine kasutajakogemus“.

Arkaadriga on tehtud esimesed sammud eesti filmikultuuri oma netiplatvormi loomisel, aga täiustada on veel nii mõndagi.

Mia Hansen-Løve: „Püüan teha kaht asja korraga: näidata tegelikku elu ja otsida üles ka selle, mis teeb elu elamisväärseks.“

Dokimaailma uus reaalsus: aastane festivali- ja kinolevi- ning seejärel telekanaliring on täielikult unustatud eilne maailm.

François Ozon kasutab „Peter von Kantis“ samu detaile, mis Fassbinder „Petra von Kantis“, astub aga sammu leppimise ja alandlikkuse suunas. See oli Fassbinderile võõras.

Emily Atef: „Me sureme ja näeme teisi enda ümber suremas, aga läänemaailmas ei räägita sellest kunagi.“

Kuigi suurem osa filmist „Avatar. Vee olemus“ on orienteeritud avastamisele, on selle narratiiv niivõrd etteaimatav, et maailmaloome avastamisrõõm mattub igava ja kehva kvaliteediga loo alla.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.