-
Eisenstein kirjutab mälestustes, et see ?lühiformaatide voog? oli kui forsseeriv kuulirahe vaenuväe suunas. Peagi valmisid ka kirglikud täispikad ?edöövrid, Donskoi ?Vikerkaar? ja Ermleri ?Ta kaitseb kodumaad?. Need olid filmid täis pulbitsevat vihkamist, mille fookuses polnud üksnes ühe tegelase dramaatika, vaid mis kajastasid sümfoonilise jõuga kogu rahva traagikat. Roosevelt oli teispool ookeani ?Vikerkaart? vaadates vapustatud, Euroopas möllava sõja tegelik sünge säsi jõudis temani alles Donskoi filmiga.
Pärast Stalingradi…
-
Aasta 2004
Tagasivaatavalt võib öelda, et 2004. aasta oli eesti dokumentalistikale kirev. Üle 30 linastunud tõsielufilmi seas leidus ?anriliselt midagi igale vaatajale. Eesti dokumentaalfilmid linastusid nii mainekate dokumentaalfilmi festivalide põhi- kui ka nn A-kategooria mängufilmide festivalide kõrvalprogrammides. Eesti Televisioonis on selleks kevadeks lõppenud sarja ?Eesti lood? kolmas hooaeg ning neljandaga alustatakse sügisel. Eesti dokumentaalfilm on asunud tasasel moel hõivama kinosaale: juba traditsioonilise eesti doki näitamise kõrval meie…
-
11. märtsil.
Ikka mõtled, ega midagi uut päikese all enam ole, aga võta näpust: ajakiri TMK koostöös Kinobussi, Kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumiga üllitab tudengifilmide DVD, milline ettevõtmine on päris põrpiv. Noored tegijad satuvad kohe kinoavalikkuse kontrolli alla kogu selle mõnu ja valuga. Ametialase sobivuse korral tuleks neil seal viibida tulevikus niikuinii. Niisiis, praktikaks ei ole ainult filmitegemine, vaid ka kuulsuse talumine. Peale selle avaneb võimalusi rahvusvaheliseks koostööks (filmidel…
-
Minu meelest ei ole ikka veel väärilist tunnustamist leidnud vene re?issööri Vladimir Vengerovi elutöö. Kunagi pääses ta ?Töölisasula? Jaapanis ekraanile ja vapustas Kurosawat. Vera Panova jutustuse järgi vändatud ?Töölisasula? (1964) ja kaks aastat varem tehtud ?Balti taevas? (Nikolai T?ukovski ka eesti keeles ilmunud romaani ainetel) on mehe võimsaimad ka nüüd, mil pole ju enam tähtsust, kui julgelt söandas re?issöör omas ajas kõnelda blokaadijubedustest, sõjajärgsest viletsusest või…
-
Tampere rahvusvaheline lühifilmide festival on Põhjamaade vanim ja omasuguste seas suurim filmipidu ning kahtlemata väärikas ka ülemaailmse mõõdupuu järgi. Tänavune foorum andis selle linna kinode kuuele festivaliekraanile üle 600 filmi 40 riigist. Põhiline võistlus kihas rahvusvahelise programmi 11 seansil ja ka Soome lühifilmide 11 seansil, aga loomulikult oli kokku pandud kümneid spetsiaalprogramme paljude maitsete tarvis. Projektorid surisesid hommikul kella kümnest kuni südaööni, juttu jätkus vähemalt viies…
-
Kaader Ilmar Raagi filmist ?August 1991?
Traditsioonilise ülevaate üritused jagunesid esmakordselt põnevateks alaliikideks nagu ?Lindpriide laupäev? (12. III), ?Eetrilugude esmaspäev? (14. III) või ?Kulka kolmapäev? (16. III). Filmipäevadega täpselt samal ajal algas tudengifilmide näitamine. Kuna pakutavas peitus tõepoolest väga mitmekesine valik, siis vaatasin vaid mõningaid neist, enamasti dokke.
?Küll siis Kalevi? teinud Karl Kello on jätkanud oma teemadega. Autor ise on sel alal muidugi suur autoriteet, kuid…
-
Lämmatavalt tume raev
Korea lavastaja Kim Ki-Duki filmide kõige silmatorkavam tunnus on nende kohatine äärmine vägivaldsus.
Ilmselt tulevad paljudele filmivaatajatele meelde õngekonksupusade allaneelamised ja genitaalidesse paigutamised ning seejärel nende pusade jõhvipidi väljakiskumised Ki-Duki esimeses meie maale jõudnud filmis ?Saar?. Kes sellest vaatepildist ära ei kohkunud ja söandasid vaadata aasta hilisemal PÖFFil Ki-Duki järgmist filmi ?Aadress teadmata?, pidid kogema terve täispika filmi jagu üht Korea mandunud asulat lämmatavat ultravägivalda,…
-
Dokumentaalfilm ??URALE?. Autorid Renita ja Hannes Lintrop. Võttegrupp Tõnis Lepik, Ago Preimann, Marju Juhkum, Uno Heinapuu, Janika Freidkes. Tallinnfilm, 1990, 35 mm, värviline.
Paar nädalat tagasi näidati Tallinna Kinomajas kahte filmi, mis on üles võetud enne Eesti iseseisvuse taastamist. Mäletan Lintropite perestroika-filme ajast, mil need olid just valminud, nimelt mõniteist aastat tagasi. Küll tundusid need siis julged ja aktuaalsed, ja see kiskus kaasa. Mõelda vaid, Kiviõli tuhamäe…
-
Millest siis selline kohatine vastumeelsus Kroonika vastu? Millest iroonia ja himu hambaid teritada? Arvan, et Kroonika täidab meie ajakirjandusmaastikul ainsana täiesti teadlikult eliidiloome vääritut ülesannet. Probleemiks vist see, et nn eliit tähendab eliiti kõige primitiivsemate väikekodanlike arusaamade kohaselt. See on just selline eliit, mille üle Gori kord esimese vabariigi aegu naeris. Tõsi küll, tänased rahajõmmid ei ole paksud, vaid just vastupidi, peenikesed. Muud suurt vahet vist…
-
Vahel teeb re?issöör eluaeg filme, kogub väärikust, saab preemiaid nii Stalinilt kui Cannes?ist, ent ta hingepõhjas püsib üksainus, ammune, noorusaegne, siiras, südamlik ja aus, ilma auhinnasärata linatöö, lihtne ja sentimentaalne nagu nooruki armastus. Leo Arn?tamile (1905 ? 1979) oli selleks legendaarne ?Sõbrannad?.
Olen juba vihjanud, et nõukogude kinematograafiat ei loonud õpetatud professionaalid ega egotsentrilised boheemid, vaid tulised töölispoisid tänavalt, hulkuvad provintsiaalid, t?ekistid, proviisorid, madrused. Arn?tam oli muusik.…
