-
Venelane ei sobi iga rahvusega. Nõukogude aegu klappisid suurvenelased enim grusiinidega. Muidugi on need kaks verelt ja kultuurilt kontrastsed natsioonid, kuid mingi vahetult rõõmus ja äratundev usaldus venkude ja grusside vahel püsis. Pilusilmsetesse jurtarahvastesse suhtusid venelased üleolevalt, kohvikukultuurilisi baltlasi aga ei usaldatud. Ka vennad slaavlased, väike- ja valgevenelased olid valusate ajalooepisoodide tõttu kahtlased.
Mis sütitas venelaste ja grusiinide hinges vastastikust sümpaatiat? Üles võib lugeda ohtralt elemente, alates…
-
Ma ei oska seda põhjendada, aga Kaljo Kiisk on minu teadvuses alati olnud vana tegija, raudvara. Filmi algul ta ütlebki, et tal pole noorusaega olnud. Elulugu on filmis palju vähem kui loomelugu. Esimese alalt kuuleme pisut lapsepõlvekodust ja pärast paar sõna perekonnast, samuti õpinguist ja esimestest tööotstest. Väga paljudest asjadest sel keerulisel ajal me ei kuule. Kaljo Kiisk ainult ütleb, et naise ja lapse pärast olen…
-
?Külili? on juba teine film viimasel ajal, mille pärast alkoholi- ja tubakatootjad peaksid Ameerika sõltumatutele otse vaataja närvisüsteemi lastud reklaami eest kopsaka summa maksma. KAADER FILMIST
Mängufilm ?KÜLILI? (Usa/Ungari, 2004). Re?issöör Alexander Payne. Osades Paul Giamatti, Thomas Haden Church. Linastub Tartu Ekraanis.
Alexander Payne?i ?Külili? oli film, millele pakuti sõltumatute Oscarit. Läks aga teisiti. Puudu jäi küllap eepilisest mõõtmest, suurtest kannatustest jms. Filmi tegelased, kaotajast kirjanik Miles…
-
Tänases Eestis on järelejäänud vähestest psühhiaatriavooditest saanud suure käibega ravivoodid. KAADER FILMIST
Dokumentaalfilm PAREMA ELU NIMEL. Re?issöör Märt Sildvee. Operaatorid Arvo Vilu ja Erik Norkroos, heli Mallar Prandi, produtsent Erik Norkroos, tootja Rühm Pluss Null OÜ, 52 min, BetaSP. Esilinastus 30. III kinos Sõprus.
Käisin eelmisel nädalal Sõpruse kinos vaatamas Märt Sildvee dokumentaalfilmi ?Parema elu nimel.? Film on õigeaegne. Aus ja huvitav vaadata. Eraldi tänan filmis…
-
Mitmed mu elitaarsed sõbrad suhtuvad Kont?alovskisse sapise põlastusega, pidades teda kunstiliseks tuulenuusutajaks. Iseäranis ilgutakse ta Hollywoodi perioodi kallal. Nõus ? Kont?alovski on ilget narri mänginud. Maksnud jälki lõivu edevusele ja suuruseihale. Ta on alati end pidanud vastupandamatuks nii naiste kui filmimaailma anastamisel (lugege vaid ta memuaare!), feminiinne ollus ongi talle läbi aegade andunud, ent kinoilmaga on tõrksamad lood. Pärast pikki ponnistusi Ameerikas pääses ta lõpuks filmiga…
-
Eisenstein kirjutab mälestustes, et see ?lühiformaatide voog? oli kui forsseeriv kuulirahe vaenuväe suunas. Peagi valmisid ka kirglikud täispikad ?edöövrid, Donskoi ?Vikerkaar? ja Ermleri ?Ta kaitseb kodumaad?. Need olid filmid täis pulbitsevat vihkamist, mille fookuses polnud üksnes ühe tegelase dramaatika, vaid mis kajastasid sümfoonilise jõuga kogu rahva traagikat. Roosevelt oli teispool ookeani ?Vikerkaart? vaadates vapustatud, Euroopas möllava sõja tegelik sünge säsi jõudis temani alles Donskoi filmiga.
Pärast Stalingradi…
-
Aasta 2004
Tagasivaatavalt võib öelda, et 2004. aasta oli eesti dokumentalistikale kirev. Üle 30 linastunud tõsielufilmi seas leidus ?anriliselt midagi igale vaatajale. Eesti dokumentaalfilmid linastusid nii mainekate dokumentaalfilmi festivalide põhi- kui ka nn A-kategooria mängufilmide festivalide kõrvalprogrammides. Eesti Televisioonis on selleks kevadeks lõppenud sarja ?Eesti lood? kolmas hooaeg ning neljandaga alustatakse sügisel. Eesti dokumentaalfilm on asunud tasasel moel hõivama kinosaale: juba traditsioonilise eesti doki näitamise kõrval meie…
-
Andrus Kivirähk avaldas kümmekond aastat tagasi ?Professor Koti mälestused?. Kott oli läinud maaelu uurima, magas öösel lakas, ärkas hommikul suure kisa peale üles ja nägi õuel talumeest suure noaga siga veristamas. Õpetatud mees pidi kurvalt tõdema, et ta ei saanudki täpselt aru, millest tüli alguse oli saanud.
Ilmselt sama nõutud on vähesed alles jäänud poliitikahuvilised, kes Tallinna ja Toompea sündmustest aru üritavad saada. Isegi Igor Mang, perekond…
-
A. M.: Ma usun, et me veetsime pedagoogikaülikoolis õnneliku lapsepõlve. Ei olnud ülemäärast vere ja higi maitset ega meistrite käekirja püüdlikku jäljendamist. Meie filmid olid ulakad, pöörased ja lõpuni vormistamata, nagu tudengifilm peakski olema. Kindlasti sündisid need grupivaimust ja loomingulisest sünergiast. Meie dokumentalistide kursuse juhendaja Rein Maran püüdis küll süstida meisse autorikinole omast individualismi, aga meie kippusime ikka tegema kollektiivset loomingut. Maran oli püsti hädas, et…
-
Kuid nüüd olukord muutus. Kuuekümnendate keskpaigas jõudis Lääs esimest korda pärast Vana-Rooma riigi kokkuvarisemist tagasi olukorda, kus elanikkonna toitmine polnud enam eriline probleem ning kodanikele oli tarvis lihtsustunud töö kõrvale või hoopiski selle asemele mingit muud hõivet. ?Leib? oli olemas, aeg oli küps ?tsirkuseks?.
Nutikad musavennikesed
Pole midagi imekspandavat, et selle muutuse tabasid esimesena ära anglosaksid ? nagu teame, on ärikunst sisuliselt ainus nende tõugu iseloomustav talent…
