-
Aga Karelovi film, näe, pääses ekraanile. Arvatakse, et tänu sellelesamale möllule jäigi tsensoreil “Kaks seltsimeest” kahe silma vahele. Ehkki poleks tohtinud, sest stsenaariumi olid meisterdanud kahtlased figuurid, Stalini aegu kümmekond aastat laagris vaevelnud duo Juli Dunski ja Valeri Frid.
Formaalselt kuulus film žanrisse “kangelaslik-patriootiline”, sisult avas aga bolševistliku utoopia inimvihkajalikkuse. Mitte, et autorid oleksid kartmatult ja sihikindlalt asunud kommunismi kritiseerima, lihtsalt oldi kunstiliselt aus. Sellest piisas.…
-
Artikkel tõstatas Interneti vabaduse-ideoloogia laineharjal küsimuse, kuivõrd mõistlik oli ETV partnerlus EMTga olümpiaülekannete edastamiseks mobiiltelefoni kaudu. Indrek Ibrus esitab tõsise küsimuse, miks peab maksumaksja uuesti maksma EMT tasulise teenuse kujul saadete eest, mille ta on kord juba kinni maksnud ETV eelarvega. Pean ka edaspidi Indrek Ibrusest väga lugu, ent seekord puudutas ta valdkonda, mida ta ei tunne.
Üldiselt positiivsest ideoloogiast kantud artikli nõrgaks küljeks on autori…
-
Vene kinolist naistapjat tuleb vaadelda eraldi kahe ajavahemiku foonil: revolutsioonieelses filmis ja nõukogulikus linaloomingus.
Tsaariaegne vene kino sujus suuresti dekadentlikus esteetikas. Ka triviaalne, massidele suunatud film püüdles mingis elemendis kõrgema, tähenduslikuma poole, ei lepitud ajaviitega, täita tuli ka moraalset funktsiooni. Teoreetikud kõnelevad “ohverdamise süžeest”, tollases tüüpilises filmifinaalis tegi pattulangenud naistegelane enesetapu. Tähendab, tappis küll, aga iseenda. Vene dekadentsist ei hajunud Dostojevski mõju, kes oli vastandanud “madonnalikkuse”…
-
“Kevade” restaureeriti Soomes Digital Film Finlandis ja koopiad valmisid Finnlabis. Restaureerimistöö tegi itaallane Giuseppe di Giorgio, kes taastas ka Eesti esimese mängufilmi “Karujaht Pärnumaal” (1914). Värvikorrektsiooni on teinud Outi Kinnunen, filmi heli taastas Eestis Film Audio OÜ, rahastasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm.
Uus “Kevade” linastub kinos Sõprus alates 14. IV, Tartu Sadamateatris 16. IV, Pärnus alates 21. IV, lisaks kinobussi seansid. “Kevade” DVD…
-
Maailmavalitseja Ameerika
Traditsiooniliselt on ameeriklased Hollywoodi filmides ikka harjunud näitama ennast maailmapäästjatena. Vahel tundub, et ilma globaalse mõõtme sissetoomiseta ei suudeta enam tavalist põnevikkugi vändata. Olgu siinkohal näiteks kas või hiljuti linastunud “Sahara”, mille süžee autorid pole suutnud ilmselgelt leppida ainult lihtsa ja reaalse seikluse ja armulooga. Sellise nähtuse taga on ilmselt kas suurushullustus või siis varjatud propaganda. Ükskõik kummaga ka tegu on, näib, et see on…
-
“Laps” (Belgia-Prantsusmaa), 2005. Režissöörid Jean-Pierre ja Luc Dardenne.
Vendade Jean-Pierre ja Luc Dardenne’ide viimane film “Laps” on kino Sõpruse mängukavast nüüdseks maha võetud. Kahekordsete Kuldse Palmioksa laureaatide viimane film on lugu, mis hargneb belgia tööstuslinnas Seraingis. Kaheksateistkümneaastane Sonia (Déborah François) tuleb sünnitusmajast koju, kaasas äsja ilmavalgust näinud poeg Jimmy. Paraku leiab ta koju jõudes, et temast viis aastat vanem teinepool Bruno (Jérémie Renier) on korteri vastutustundetult allüürnikele…
-
Kahekümnendatel aastatel elati hoogsalt ja täie rinnaga, sest kust sa ikka enam vabadust saad, kui sind juba niiskesse vangikoopasse viiakse? Tunti, et elu põletab rinda, ja nauditi seda.
Film “Lindpriid” on aga õieti tõeline hingeahastus, spliin, mis tuleb välja elada. Tumedad ristmikud ja pimedad tühermaad on selle sümboliks. Põrandaaluse võitluse liider Papp (Veljo Tormis) organiseerib võitlussalka. Selle toimivaimaks osaks saab salatrükikoda, mille eest hoolitsevad Kill (Ago-Endrik Kerge)…
-
Kui Venes on kellegi nimi Barnet, siis öeldakse – juut. Aga Boris oli inglane. Ta vanaisa, tüpograaf Thomas Barnett jõudis Venemaale XIX sajandi keskel ja veel ta pojalegi jätkus jõukust. Aga pojapoeg Boris jäi ajalootormide tõugata, kinotudengina larpis ta putru, mida jagati neile, kes vabal ajal vaksaleist laipu lohistasid. Moskvas möllas kõhutüüfus.
Poisikesna oli Barnet osalenud verises vennatapus – kodusõjas. Rahuellu naasnuna sai tast profipoksija, kes vehkles…
-
Tuntud ameerika kunstniku Robert Smithsoni (1938-1973) fotokollaaž “King Kong Meets the Gem of Egypt” (1972).
Mängufilm “KING KONG”, USA/Uus-Meremaa 2005. Režissöör Peter Jackson. Peter Jacksoni, Fran Walshi ja Philippa Boyensi, stsenaarium Merian C. Cooperi ja Edgar Wallace’i algupärase käsikirja põhjal. Peaosades Naomi Watts, Jack Black, Adrien Brody, Andy Serkis jt. 187 min.
1933. aastal kinodesse jõudnud “King Kong” on osutunud äärmiselt produktiivseks hüpertekstiks, mis on oma vooluvees paisanud…
-
Aastal, mil Aafrika film võitis parima võõrkeelse filmi Oscari, on ilmselt paslik rääkida selle mandri kinematograafiast pisut lähemalt. Seda enam, et just äsja jõudsid mõned Aafrika linateosed koju kätte. Nimelt linastus 13. – 19. märtsini Tartus peetud III visuaalse kultuuri festivalil “MaailmaFilm” antropoloogiliste filmide kõrval kaks mängufilmi Burkina Fasost ja üks Tšaadist. Saaliväliselt oli soovi korral võimalik ära vaadata ka Senegali režissööri Mansour Sora Wade teos…
