-
Eestis puudub pikem filmi- ja telehariduse traditsioon. 1920.-1930. aastail polnud rahvatelet veel sündinud ja filmindus tegi alles esimesi katsetusi. Filmiharidust asendas iseõppimine.
Viiskümmend aastat kestnud nõukogude ajal oli parim ja ainus võimalus filmi õppida Moskva või Leningradi kino- ja teatrikoolides. Tagantjärele paistab paradoksaalne, et sovetliku süsteemi juhmusele vaatamata aimas selle rajaja Uljanov liikuvate piltide kasvavat tähtsust ühiskonnas ja kultuuris. Iseseisvuse taastamisel lendas see teadmine koos paljude…
-
Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert Karlo Funk.Erakogu
Eesti Filmi Sihtasutuses (EFS) on üht-teist muutunud. Lisaks sellele, et hooajaliselt vahetuvad filmiplakatid tubade ustel, istuvad uste taga ka uued inimesed. Pidanud ametit kuus aastat, andis peaekspert Jaak Lõhmus juunis teatepulga mulle üle. EFSi rahvusvahelisi suhteid juhib alates juunist Lili Pilt, aprillikuust toimetab tegevjuhina Marge Liiske.
Rahvuslik nägu ja maailmaturg
Uute inimestega koos oodatakse ikka muutusi. Ja eelarvamused nende suhtes seostuvad sellega, kes…
-
Mikk Mikiver dokumentaalfilmis “Mikk”. Kaader filmist
“Mikk”, stsenarist Jaan Kruusvall, režissöörid Rein Raamat ja Peeter Brambat, operaatorid Arvo Vilu, Mait Mäekivi ja Rein Raamat, teksti esitaja Tõnu Mikiver. Produtsendid Helvi ja Rein Raamat, 52 min, video. Raamat-Film, 2006. Esilinastus kinos Sõprus 1. IX 2006, Eesti TVs 4. IX kl 20.05.
Meil on väärtusi, mis ei tohiks tolmuks pudeneda. Väärtusi, mille vastu austus võiks kesta igavesti. Üks neist on…
-
Lilled vabaduse eest. kaader filmist
“Eestlased Kremlis. Nõukogude Liidu lagunemise lugu”, stsenarist Juhan Aare, režissöör Toomas Lepp, peaoperaator Aare Varik. Produtsent Juhan Aare. Eesti Kultuurfilm, 62 min, 2006. Esilinastus kinos Sõprus 20. VIII, ETVs 30. VIII.
Tunniajaline film Eesti saadikute tegevusest NSV Liidu rahvasaadikute kongressil 1989 – 1991 keerleb Moskvas võetud Juhan Aare unikaalsete videokaadrite ümber. Peamised ja kõige huvitavamad võtted on tehtud Mihhail Gorbatšovi ja Eesti delegatsiooni kohtumisel.…
-
Väike lühinägelik boamadu.
2004. aastal teostas Eesti Filmi Sihtasutus eesti filmide üldhariduskoolides tutvustamise katseprojekti. Viie Tallinna ja viie Tartu kooli õpilased said näha valiku eesti filme (animafilmid “Porgand”, “Miriami jõulupäkapikk”, “Miriam mängib peitust”, dokumentaalfilmid “Söerikastaja”, “Palju õnne”, “Elav jõud” ja mängufilm “Sigade revolutsioon”). Üritus läks korda ning algaval õppeaastal käivitatakse programm “Eesti film Eesti kooli”. See tähendab, et Eesti üldhariduskoolidele saadetakse tunnis vaatamiseks just Eestis valminud filme.…
-
Siiski lõid just sulaaja lahedamad olud tingimused mitme suurepärase filmi sünniks. Laias laastus kultiveeriti juudi motiivistikku tollases nõukogude kinos kahel moel.
Ühelt poolt säilis normeeritud, rahvuslikku eripära eirav, formaalne juudifiguuride serveering. Jakov Sverdlov läbis endiselt internatsionaalse juudina arvukaid revolutsioonifilme, ilmudes vajalikul hetkel märgilise taustana Vladimir Iljitši selja taha. Et Stalin oli linal lubamatu, kerkis Sverdlov ajaloofilmides Lenini järel poliitiliselt kõvaduselt teiseks isiksuseks. Isemoodi sümboolikat kandis Sverdlovi…
-
Mustadeks nad jäävad.
Kaader filmist “Üksteist
musta. . . .”. PÖFF
26. – 31. augustini Tartus toimuva filmifestivaliga “tARTuFF – armastuse mitu nägu” käib kaasas tera akadeemilisem, sallivusest ja sallimatusest rääkiv konverents koos teemaga haakuva filmiprogrammiga.
Miks rääkida sallivusest?
Kas tänapäeva Eesti ei ole piisavalt salliv ja tolerantne? Väidetavalt on mitu välismaalast pidanud sallimatuse tõttu Eestist lahkuma. Tolerantsus on Eesti jaoks probleem. Nagu üle maailma.
Eestis töötati õige mitu aastat tagasi välja…
-
Tubakatööstuse kuldlobistaja Nick Naylor (Aaron Eckhart) töötab tubakauuringute akadeemias. Sellisest mehest unistab iga tööandja, kuna Nicki võime musta valgeks, sinist punaseks rääkida on imeväärne. Filmi alguses näeb vaataja Nicki telesaates, kus tubakatööstuse esindaja istub kõrvuti vähihaige poisiga. Silmagi pilgutamata teeb Nick vaenulikule salvestuse publikule selgeks, et potentsiaalse kliendi surm pole sugugi tubakatööstuse huvides. Pigem himustavad Vähipoisi surma tervishoiutöötajad, et traagilise juhtumiga tõsta oma ametkonna eelarvet. Ja…
-
Hitleri kallaletungi järel saanuks nõukogude filmipropaganda näidata natside “juudi küsimuse lõplikku lahendamist Euroopas” kui inimvaenulikkuse kõrgtaset ja lõigata nõnda emotsionaalset poliitilist profiiti, ent sõja aegu ja sellele järgnenud aastail seda šanssi kuigi entusiastlikult ei pruugitud.
Tõsi, pärast Saksa vägede piiriületust serveeriti üleliidulises kinoringvaates kaadreid nõukogude juudi esindajate miitingust, kus võtsid sõna Solomon Michoels, Ilja Ehrenburg jt, ent kui Stalingradi võidu järel algasid vabastatud aladel kohtuprotsessid sõjamõrvarite…
-
Hardi Volmer oma jumalatega Nukufilmi paviljonis.
Urmas Jõemees
Mäletan, et on üks romaan kena pealkirjaga “Jumalat ei ole kodus”. Sinu teine kodu ehk stuudio Nukufilm paviljon on praegu täitunud paljude seesinatse maailma jumalakujudega. Kümne aasta taguste “Minu Leninite” asemel paistavad sul nüüd olevat “minu jumalad”. Kes need kreatuurid on, mis sünnib?
Nukufilmi stuudios filmitakse minu uue ümarnukufilmi “Lõpuõhtu” (kaasstsenarist Peeter Volkonski) viimaseid kaadreid, tegelased on tõepoolest viimase viie…
