-
Seda tõsiasja kujutab kenasti jaapani tummfilm, mis jõuab ligemale sajand hiljem ükskord ometi ka Eesti kinolinale. Futagawa Buntarō (1899–1966) nihilistlik samuraifilm „Madu” („Orochi”, 1925) ei ole küll nii kuulus kui mõni Ozu Yasujirō varane lavastajatöö või Kinugasa Teinosuke erakordne „Hullunud lehekülg” („Kurutta ichipeiji”, 1926), aga ikkagi on tegu tähelepanuväärse teose ja ilmeka sissejuhatusega jaapani tummfilmi.
Jaapanis saatis nii kohalike kui lääne tummfilmide linastusi lisaks elavale muusikale…
-
Kodumaja sünnipäevaks kinkisid Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Filmiarhiiv Eesti Kinoliidule arhiivifilmide programmi aastatest 1976–1998. Fuajees avati fotonäitus Kinomaja ehitus- ning tegevusloost. Piduliku õhtu avasõnad ütles Eesti Kinoliidu esimees Peeter Brambat, ajaloolise tagasivaate koos filminäidetega pakkus Rein Karemäe, kes toona kinoliidu tegevsekretärina juhtis loomeliidu majandusasju ning koordineeris valitseva defitsiidi tingimustes ka maja ehitustöid ja materjalide hankimist. Kinoliidu ja Kinomaja ühiselust ja kunagistest erastamisplaanidest, samuti oma lapsepõlvemälestustest kõneles…
-
Tänane Uue tänava hoonestus pärineb aga XVIII -XIX sajandist. 1902. aastal valmis Uus tn 3 krundil elamu, mille autoriks on arhitekt Šott. Šott kasutas osavalt ära eelmise hoonestuse ehitusosi, alles jäid eelmise hoone gabariidid ja üldine planeering: põhikorpus toetub linnamüürile, tänava poole pööratud hooned ulatuvad katuseviiluga tänavani, tänava ääres on tara väravaga. Isegi akende paigutus jäi lõunapoolse tiibhoone fassaadil samaks. Samas lisas arhitekt ka omalt poolt…
-
Toit oli odav. Lõunatasin tulevases Kinomajas samal kevadel, kui Stalin suri, aastal 1953. (Muide, äsjasel pidulikul õhtul meenutasid vähemalt kaks kolleegi, et ka nemad kasutasid nooruspäevil sama sööklat ja ka nende muljed olid sama head.) Stalini ajal sai süüa häid väikesi viinereid. Hiljem, Brežnevi ajal, säilis selline võimalus veel üksnes Hiiumaal ja kord nelja aasta järel Moskvas Kremli kongresside palees, kui sind oli valitud NSV Liidu…
-
Kui rääkida kirjutajast, siis kõige olulisem on see, et tal oleks kutsumus. Kui tal seda pole, siis ei peaks ta seda tööd tegema. Tal peab olema tahtmine ja vajadus kirjutada. Kirjutada, kirjutada ja kirjutada. Kutsumus paneb teda kirjutama tingimusteta ja igal juhul. Kas tellitakse või mitte, kas palutakse või mitte, kas makstakse või mitte – see kõik ei ole tõelise kutsumuse puhul tähtis. Ta lihtsalt ei…
-
Terve veebruarikuu on Briti Filmiinstituudi Burbanki filiaalis huvilistele avatud François Truffaut’ filmiloomingu retrospektiiv. Sellega seoses on suurt tähelepanu äratanud väljanäituse üks tõmbenumbreid, Emmanuel Laurent’i dokumentaalfilm „Kahekesi laines” („Deux de la Vague”, 2010). Tõsielufilmis lahatakse kahe kunagise hingesugulase keerulisi suhteid. 1953. aastast peale kirjutas Truffaut korrapäraselt artikleid ajakirjale Cahiers du Cinéma. Tema kolleegideks olid seal tulevased filmiklassikud Jean-Luc Godard, Alain Resnais, Chris Marker, Jacques Rivette, Eric Rohmer…
-
Pealegi, avafilm on konkursiväline. Multiandekate vendade Coenite vestern konkureerib kodumaal kümnele koledale kuldmehikesele, nii et sellest millalgi 1969. aastal John Wayne’iga mängitud Lääne-loo uuslavastusest (nüüd peaosas Jeff Bridges – „Suur Lebowski”), me veel kuuleme ja näeme. Iseenesest põnev on üle hulga aja jälle vaadata justkui ammu välja surnud žanri filmi, ja sellisena kannab programmeerijate valik ehtsalt suurte filmifestivalide ideed – tuhandenäoline filmikunst elab ning võidab! (Eh-eh-ee!)
Festivalijuhi…
-
Mis on kunst?
Kui küsida täna „mis on kunst?”, võivad vastajad osutuda konservatiivideks, kes lihtsalt ei mõista enam väga hästi, mis nende ümber avalikus ruumis toimub. Kui aga küsida: „mis ei ole kunst?”, saab küsimus hoopis teise jume. Vähemalt teoreetiliselt on meil kõigil näiteks võimalus komistada tänaval otsa tegevuskunstnikule, kellest ei oska kahtlustadagi, et ta on kunstnik, ja kes näiliselt ei teegi nagu midagi erilist, aga…
-
Ärkvel ja magades
Sulev Keeduse uus mängufilm „Kirjad Inglile” on ühtaegu nagu lugu ja unenägu. Endine kodumaa, mis Kirotaja pilgu ees avaneb, on ühekorraga justkui reaalne ja ebareaalne. Mehi selles maailmas eriti ei kohta, elukorralduse ja mentaliteedi määravad naised, kes Kirotaja saabudes ta tiheda ringina ümbritsevad. Ning midagi on selles maailmas väga valesti. Mentaliteet on viltu, nihkes ja katki, ennast eksponeeriv. Sündmused ja suhted, mille keskel…
-
Millal kaamera esimest korda sisse lülitasid?
Esimene võte sai tehtud augustis 2007, kui Laidoneri muuseumis kuulutati välja monumendikonkursi tulemused. Sealt sai alguse meie suhe filmi peakangelaste Raineri ja Andriga. Kohe alguses oli tunda, et teema on skandaalne. Meedia peksis poisse põhjalikult veel enne, kui asi sai ametlikuks.
Oled oma peategelastesse empaatiaga suhtunud, ehk tingis seda ka sündmuste käik ise.
Loo arenedes hakkasid välja kujunema väga värvikad suhted…
