-
Mulle aga tundub täna huvitavana, et samal aastal 1912, mis pani aluse eesti filmikunstile, olid veel sündimata või kohe saabumas siia maailma: helilooja John Cage, maalikunstnik Jackson Pollock, matemaatik Alan Turing, raketikonstruktor Wernher von Braun, majandusteadlane Milton Friedman, spioon Kim Philby.
Nende meeste – huvitav jah, kuhu on siis naised jäänud? – elu ja nende tegevus, mis moodustab suuresti XX sajandi vaimumaailma ja materiaalse maailma, oli alles…
-
Tänapäevastamise teed on aga läinud ka Fiennes, nõnda et tema filmiloo väepealikud (kellest üht, nimitegelast, kehastab Fiennes ise) ei kanna mitte mõõku, vaid hoopiski moodsaid tulirelvi ning poliitilisi uudiseid edastatakse riigis telekanali vahendusel, mis oma väljanägemiselt ei erine kuigivõrd suurtest uudisetootjatest nagu BB C või CNN . Fiennese valiku tagamaid ei ole seejuures kuigi raske mõista: lavastaja püüab näidata, et Shakespeare’i kujutatud olukord Rooma riigis ei…
-
Kui Sherlock Holmesist on juba algsetes kirjatükkides juttu olnud kui sportlikust mehest, kes valdas oma aja võitluskunste vehklemist, poksi ja kepivõitlust, siis moodsas versioonis annab ta ka kõigile kung-fu-meestele silmad ette. Aga veel ägedam metamorfoos on toimunud tema kaaslasega. Doktor Watson on ju olnud ikka nii vaimselt kui füüsiliselt selline kohmakavõitu flegmaatik, aus, õiglane, tubli, aga lihtsameelne, parim peegel detektiivi säravaid mõttelende tagasi peegeldama. Modernne Watson…
-
Petra Kotwica, filmi lavastaja, leidis laiema rahvusvahelise tuntuse 2008. aastal Berliini filmifestivalil, kus tema „Must jää” oli Kuldkaru üks arvestatavaid kandidaate. „Must jää” on psühholoogiline thriller, oma žanri puhtavereline esindaja äärmuslikult väljapeetud stiili ja täpsete väljendusvahenditega. Ja selles plaanis ei erine „Rotikuningas” oma eelkäijast kuigivõrd. Filmil on väga tugev psühholoogiline mõõde, määratlused „draama” ja „psühholoogiline thriller” on igati õigustatud. Aegamisi süveneva painajaliku, eelaimusliku atmosfääri ja lõputuks…
-
2012 on Dickensi aasta
7. veebruaril möödub Charles Dickensi sünnist 200 aastat. Inglise sotsiaalse romaani esikirjutaja loomingut on esimesel filmisajandil vahelduva eduga jäädvustatud kümneid kordi. Produktiivse kirjandusklassiku kõikide teoste kangelased on jõudnud korduvalt ekraanile. Lisaks Oliver Twistile, David Copperfieldile ja Nicholas Nicklebyle on filmiloojatele enam huvi pakkunud mitmete kriitikute meelest Dickensi peateos, suurromaan, kõigepealt ajalehe järjejutuna ilmunud „Kõle maja”. Ning loomulikult tema „Jõululaul” (keskseks tegelaseks inimvaenulik ihnuskoi…
-
Cronenbergil on üksjagu voorusi. „Külmavärinaid” (1975) võiks pidada üheks filmiajaloo šedöövriks. Pole ime, et seda taiest auhinnati ja selle üle debateeriti isegi Kanada parlamendis. Film hüppab urbaniseerunud yuppie’liku vaatemänguühiskonna küünilistest erootilistest pildistustest ulmelistesse õudustesse ja võikustesse, suubudes lõpuks farsimaigulistesse grupiseksistseenidesse. Ülimoodsa korterelamu kanalisatsioonis ja keldrisoppides on varjul jälk limane elukas, kes üritab pugeda klanitud inimkehadesse ja, nende üle võimust võtnud, ahvatleb noor- ja vanapaare homo- ja…
-
Eesti avalikkus suhtus erakirjavahetuse vargusesse valulikult. „On piirid, millest poliitilises võitluses üle ei astuta,” teatas peaminister Ansip. „Ja sellest saab meie erakondliku poliitika pankrot, kui seesugune tegevus ei leia selgesõnalist hukkamõistu,” hoiatas president Ilves. Üllatav, et võimude lahususe printsiipi pooldav riigipea ei tea, et enne ei saa kedagi süüdi mõista, – rääkimata hukkamõistmisest! – kui kokku pole tulnud Kalle Klandorfi juhitav aukohus või „tõekomisjon”. „Õiguskaitseorganid lähenevad…
-
I
Loomulikult on lõpp õnnelik, peabki olema. Tummfilmi keelt elustades toob „Artist” vaataja ette ühtlasi ka riburada pidi (tolleaegsed) Hollywoodi loojutustamise nõksud, vaataja ees on film, mis järgib ses suhtes eeskujulikult kaanonit. On selge, et „Artisti” puhul on samavõrra tegemist kaanoni demonstratsiooniga.
Rekonstruktsioon on siin ühtlasi kontsentraat ja kuigi vaataja viiakse nii teema kui (filmi) keele poolest tagasi minevikku, läbivad filmi viited ja vihjeid, mis ei lase unustada,…
-
Isa Jevgeni, Olga ja Gennadi
Pilt ja tekst liiguvad sünkroonis ja ajasuundumuslikult: meile antakse teada, et legendi järgi loetakse Petseri kloostri algust XIV sajandi lõpust, kui seal avastatud Kamenka liivakoobastesse asunud elama vana munk isa Mark, ning et kloostri ametlikuks asutamisajaks peetakse 1743. aastat, kui kivisse raiutud Uspenski kirik. Algselt olnudki Vahur Laiapeal mõttes tõsine plaan teha film (2010. aasta seisuga 529 aastat katkematult toiminud) Petseri kloostri…
-
Ettevõtlikud on joonisfilmi tegijad tõepoolest olnud. Aastal 1993, kui Tallinnfilm filmitegemise otsad kokku tõmbas, seisti valiku ees ja stuudio otsustas jätkata iseseisvana. See oli kahtlemata õige otsus.
„Joonisfilm 40” jääb tähtpäevana õigupoolest 2011. aastasse. Praegune filmimuuseumis eksponeeritav näitus, mille avamisel kuulutati välja ka eesti filmi aasta, avati juba tegelikult eelmise aasta novembris kino Solarise aatriumis.
„Joonisfilm algab pliiatsijoonest, joone iseloomust sõltub tegelaste ilmekus, millest omakorda kogu filmi väljenduslikkus.…
