-
„Armastus” ja „Jaht”
Kui 13 võistlusfilmi 22st vaadatud, on välja sõõrutunud viis-kuus paremat. Milline film saab Kuldse Palmioksa, on veel vara arvata, aga muid preemiakandidaate võib juba oletada küll. Kaalukamad filmid on olnud prantslase Jacques Audiard’i „Rooste & luu”, austerlase Michael Haneke „Armastus”, taanlase Thomas Vinterbergi „Jaht” ja briti Ken Loachi „Inglite osa”. Korealase Hong Sang-soo „Teisel maal”, Abbas Kiarostami „Nagu oleksid armunud” ja Alair Resnais’ „Te…
-
Kui Euroopa autorifilm hingitseb festivalidel Hollywoodi konveiertoodangu kõrval marginaalse kultuurinähtusena, on animel kui filmikeelel oma kättevõidetud koht. On juba terved põlvkonnad inimesi, kes anime-esteetikaga üles kasvanud, sellega harjunud ja kes vaatavad iga päev selliseid filme. Jaapanlased on näidanud, et filmituru tarbijat saab kasvatada ka hoopis teistsuguste esteetiliste kategooriate najal, kui seda teeb Hollywood. Ja see teadmine on julgustav. Seega on põhimõtteliselt võimalik kunagi ka meil siin…
-
Hongkongi filmide arengulugu on tihedalt seotud Hiina kultuuriruumiga. Esimesed lühifilmid valmisid juba aastal 1909. Hongkongis on kõik mujalt pärit. Valdav osa seal elavast seitsmest miljonist on saabunud pagulastena Mandri-Hiinast või ärimeheks kaugelt Inglismaalt. Ometigi peavad nad piirkonda maailma parimaks elupaigaks. Nende pagulaste järeltulijad, kes on teinud Hongkongi filmi läänemaailmas tuntuks, on muutnud endise kroonikoloonia filmikunsti innovaatiliseks keskuseks.
Hongkong, maailma tõenäoliselt kõige filmifännilikum linn, on hakanud viimastel aastatel…
-
Portree- ning ajaloo- ja poliitikafilm
Portreefilmi „Armud jäänud, armud tulnud” režissöör ja peaprodutsent Tõnu Virve ning stsenaristid Sirje Vihma-Normet ja Vahur Linnuste ise on selle kari ületamiseks haakinud Linnuste eluloo meie lähiajalooga. Nõnda annab juba Linnuste eluloost rääkivad filmipeatükidki pealkirjastada: 21. juuni ja sellega seotu, küüditamine, metsavendlus, põgenemine 1944. aastal Rootsi jne.
See on mõneti riskantne tee, õigustatud vaid portreteeritava tõelise pühendumuse puhul. Siis, kui inimesel nagu oma…
-
Vahur Linnuste mõjub „Jäänud armudes, tulnud armudes” soliidse vanahärrast intellektuaalina, kes räägib rahulikus, selges ja korrektses eesti keeles oma elulugu, alates lapse- ja poisipõlvest Eestis, kokkupuudetest Leo Talgre vastupanugrupiga, pagulusest Rootsis, edasiõpingutest Strasbourg’i Vaba Euroopa Kolledžis ning loomulikult elust ja tegevusest Pariisis, kus ta lõi infolehe Bulletin d’Estonie-Presse Balte. Pärast Stockholmi ülikooli, Strasbourg’i doktorantuuri ja Pariisi poliitikateaduste instituudi lõpetamist õpetas Linnuste oma 30 aastat Pariisi III…
-
Loetlen kataloogist mõned tänavuse konkursikava lavastajanimed, mis ütlevad juba ka Eesti filmisõbrale midagi, sest nende tehtut on vähemalt PÖFFil, aga õnneks järjest sagedamini ka meie väärtfilmikinodes näidatud: Jacques Audiard, Abbas Kiarostami, Sergei Loznitsa, Ulrich Seidl, Cristian Mungiu, Alain Resnais, Michael Haneke, Ken Loach, Walter Salles, Leos Carax, David Cronenberg jt. Mitmed suured tegijad nagu mullune tähelepanupüüdja Terrence Malick või Paul Thomas Anderson ei saanud oma uusi…
-
Nelja päeva jooksul näidati peamiselt kolmes saalis ligi kakssada filmi. Igal hommikul alustati kell üheksa ja lõpetati alles pärast keskööd. Arusaadavatel põhjustel oli kõige rohkem filme araabia riikidest: kohalikku publikut jätkus peamiselt Palestiinat jt araabia maid puudutavate filmide seanssidele. Nii-öelda lääne dokkide vaatajaiks olid külalisrežissöörid, kes jagunesid eri seanssidele ja täitsid saalis ära keskmiselt vaid 5–10 istekohta.
Räägin nüüd pisut lähemalt kahest üsna erisugusest, aga rohkem meelde…
-
Filmi „40 + 2 nädalat” autor langeb samuti infotulva ohvriks. Ta otsustab enne sünnitust teha tutvust kõigega, mida „turg” pakub. Turg aga pakub riigihaiglaid, erahaiglaid, kodusünnitamise apologeete, homoöpaate ja keda kõike veel – puudu on vaid leviteerijad. Näha võib aktivisti, kes propageerib loodussündi, kus pärast lapse ilmaletulekut ei lõigata nabanööri läbi ja platsentat kantakse kaasas kuni kümme päeva (sest näiteks šimpansid teevad nii), ning new age’i…
-
II
Suhted, pöörded ja moraalsed dilemmad kujunevad „Lahkuminekus” teravalt, kohati isegi põneviku laadi intensiivsusega ning seejuures selgelt ja inimlikult. On tähelepanuväärne, kuidas režissöör Farhad avab aegamisi, täpselt ja tundlikult iga kandva tegelase karakteri. Perekonnad on omavahel nagu peegelpildis, samuti on peegelpildis mees- ja naiskarakterid eraldi võttes. Igaühe puhul toimib siiski sama kujutusprintsiip: see, kes alul mõjub tegevuse järel sümpaatselt, mõjub tausta avanedes hiljem mõneti antipaatselt ja vastupidi.…
-
Ent mõistagi on Farhadi linateos film eesriide tagant ka poliitilises mõttes. Pärast ajatolla Khomeini revolutsiooni 1970. aastate lõpus on Iraan elanud küllaltki tõsises poliitilises ja kultuurilises isolatsioonis ning on üpris arusaadav, et sellistes tingimustes võrsuv kunst allutab end väljendusviisidele ja normidele, mida väljaspool pole kuigi lihtne mõista. Olen kindel, et „Lahkuminekus” on päris palju kujundeid ja detaile, mis mõjuvad lääne vaatajale täiesti argipäevaste ja tavalistena, ent…
