-
Kriitiku asi ei ole kindlasti valida poolt, näiteks autor vs. vaataja, pigem on tema kohus seista nende kahe vahel ja hoida seal jalad maas. Ent oma subjektiivsetest eelistustest ei pääse temagi. Objektiivsusega ongi paraku sellised lood, et seda saab aina taotleda, aga täielikult mitte kunagi saavutada.
Milleks nii pikk sissejuhatus? Selleks, et öelda järgmist: Raagi filmist võib küll välja noppida nõrku kohti, ent minule läks see film…
-
Milles seisneb siis Korea filmikunsti erilisus? Esmapilgul on Korea filmid ehk võõrad vaadata ja nõuavad harjumist. Vaikust, mida ei lämmatata muusika või tühja dialoogiga, rõhutab meditatiivne pikk kaader, filmidele on iseloomulik vaikne voolav rütm, ebamaised teemad. Seejuures on see muljetavaldavalt suure toodanguga filmikultuur nii rikkalik, et igale väitele leidub paarkümmend vastunäidet: on ka ohtralt kiire kaadriga action’eid ja thriller’eid, kus domineerib dialoog, ning palju vahepealset.
Korea filmide…
-
Peab ütlema, et sõprade omavahelisi vestlusi tühjast-tähjast poleks selle filmi sisse vaja olnud, piisanuks mõnest maastikukaadrist autoaknast. Teema ise ning eakate jaapanlaste meenutused tuumapommi õudusest olid õnneks piisavalt kõnekad, emotsionaalsed ja mõtlemapanevad, nii et selle üleliigse vahu võib autorile andeks anda. Meie täisealine publik mäletab kindlasti veel lapsepõlves nähtud filme sõjakoledustest ning on kindlasti midagi ka Jaapani tuumapommide kohta varem näinud või kuulnud, samal teemal dokumentaale…
-
NSVLi Kalatozov ja Danelia
Gruusia rahvusest kineastidest oli üleliidulisel filmimaastikul usutavasti parim reiting Mihhail Kalatozovil (tegelikult Kalatozišvili, 1909–1973) ja Georgi Danelial (sünd 1930). Kalatozov, kes oli 1934.–1938. aastani töötanud Thbilisi Filmistuudio direktorina, sai maailmakuulsaks Cannes’is Kuldse Palmioksa võitnud lüürilis-pateetilise alatooniga sõjafilmiga „Kured lendavad” (1957). Tema teised olulisemad tööd on rahvalik komöödia „Ustavad sõbrad” (1954), dokumentaalfilm „Mina – Kuuba” („Soy Cuba”, 1964) ning „Punane telk” (1969), osaliselt ka…
-
Heleri Saariku debüüt Lõuna-Koreas
7. X esilinastus Busani filmifestivalil võistlusprogrammis Heleri Saariku esimene täispikk mängufilm „Kõik muusikud on sead”, mis tuleb Eestis linale 27. X. Tegijad on liigitanud selle filmi „visuaalseks armastuskirjaks muusikale”. Oma kaunimates unistustes on Leila (Riina Maidre) särav laulja, aga tegelikkuses kulub kogu ta energia ja anne hingenärivate suhete, meelemürkide ja glamuurse poosetamise peale. Eelmisel aastal Balti filmi- ja meediakooli lõpetanud režissöör Heleri Saarik…
-
Filmi „Metslased” üheks pooluseks on kolme noore armukolmnurk, kusjuures vastupidi selle väljendi tavapärasele tähendusele armastab Stone’i kolmik üksteist jäägitult. Mehed Chon ja Ben on vastandlikkusest hoolimata (üks endine lahingukogemustega eriüksuslane, teine budistlik lillelaps) jäägitud sõbrad, kes ilma mingi vastastikuse kiivuseta armastavad ja kepivad neiut hüüdnimega O. Kolmik elab Lõuna-Californias ideaalset luksuslikku paradiislikku elu, sest mehed kasvatavad paikkonna parimat kanepit, turustavad seda nagu Eesti talumees kartulit ja…
-
Detailid loovad kunsti, loovad elupeegelduse. Üks vendadest kaluritest räägib, et nad peavad ankrud tuppa peitma, muidu varastatakse need vanametalliks ära. Piisakeses peitub ookean, selles ankrus tänase päeva moraal. Parandatakse võrku, keritakse põhjaõngesid – see on juba ehe etnograafia. Ligadi-logadi majad, vaesust õhkavad interjöörid. Kortsikud rõivaks. Meeste kortsulised näod ja pragulised sõrmed loovad neist ausa portree. Vindid-vändad-vintsid on üleni roostes ja kolisevad mis hullu. Kas number 1978…
-
„Puhastuse” äng on saavutatud väga lihtsa võttega. See näitab otsast lõpuni vaid ühte asja: naiste lõputut piinamist, ahistamist ja mõnitamist meeste poolt. (Zara: „Sealt nad tulevad! Need mehed!”) Kui sekkub mees, väänleb naine varsti mudas või külmas vees. Mehed on ohtlikud värdjad, psühhopaadid, kes tuleb tappa – muid variante pole. Ja kui mees ei ole sadist (Hans Pekk), siis on ta puruloll. Hansu käitumine on arulagedam…
-
Poisid, kellele anti lõputunnistus enne eksameid või kes pidid kooli pooleli jätma, et minna värbamispunkti, olid sündinud aastatel 1924–1927. Muidugi oli tollal väga palju neid noori, kes olid pärast kohustuslikku kuueklassilise alghariduse omandamist alustanud juba töömehe teed. Kui vaadata rahvaloenduste andmetel koostatud rahvastikupüramiide, siis näeme, et 1934. aastal oli Eestis ligi 44 000 viie- kuni üheksa-aastast poissi, 1959. aastal 41 000 30- kuni 34aastast meest. Ja…
-
Seaduslikkus ja eetilisus
„Kümnest kümneni” on irooniline lugu, mille tegijad paistavad olevat tahtlikult absurdini viinud. Selles on ka jagu sarkasmi, ent kõik – või vähemalt kõik need, kelle esteetiline taluvuspiir alkoholiteema suhtes pole ülearu madal, saavad siiski hea suutäie naerda. Ent vaevalt on vaataja naerutamine olnud filmitegijate peamine eesmärk, sest nali on iseenesest küllalt kibe.
Millest see film tegelikult ikkagi räägib, jäigi mulle aga küsimuseks. Sest loo pealtnäha…
