-
Nondel aastakümnetel toimus väga kurb protsess, mille käigus meie oma maailmatasemel animafilm kultuurinähtusena marginaliseerus. Miks see nii juhtus?
Osalt oli selles süüdi seesama allergiline reaktsioon äraleierdamisele. Lääne laiatarbe animafilm jõudis tollal meile vaevaliselt. Mäletan, kuidas me lastena aastaid vaatasime kinos ühte ja sedasama Disney filmi, mis oli pärit 1920. aastatest. Seevastu sai televiisorist ja kinolinalt külluses vaadata nõukogude multifilme, nii laste kui täiskasvanute omi. Kuna meil ei…
-
Palestiina rahvuslik filmikunst sündis 1967. aastal. Aastail 1968–1982 tehti üle 60 filmi (valdavalt dokumentaalid). Kolmel korral korraldati Bagdadis Palestiina filmide festival (1973, 1976 ja 1980). Palestiina Vabastusorganisatsiooni valduses oli peaaegu kogu filmipärand. Kui PLO sunniti 1982. aastal Beirutist lahkuma, läks kogu arhiiv „salapäraselt” kaduma.
Palestiina filmist kui sellisest oli põhjust rääkida alles märksa hiljem. Suured teened selles on eeskätt neljal kineastil: Naatsareti linnas sündinud Michel Khleifil (1950),…
-
Lühidalt „Mina tahan ka” süžeest: Peterburis (kus mujal Balabanovi tegelased tegutsevad!) saab kokku seltskond, kes on kuulnud, et Piiteri külje all asub imeline piirkond. Tegemist on raskelt radioaktiivse alaga, kus olevat toimunud veel rängem õnnetus kui Tšernobõlis ning valitseb lõputu tuumatalv. Kuid keset seda hävinud elumaastikku seisab vildakas õnne-kellatorn, kus mõned inimesed pälvivad igavese õnne. Nad „võetakse kaasa”, aga valikuliselt. Tagasi ei tule keegi, üks papp…
-
Pühkinud kaabakdetaili mõju, küsisin endalt: mis sundis mind ümber otsustama? Ja tõdesin – esmalt dialoogid. Repliikide loomulikkus, nende teema- ja ajastupärasus, mis mängib antud juhul üle nõude olla karakteripärane.
Etteruttavalt olgu mainitud, et lõputiitritest võime lugeda, et dialoogide toimetajaks on Jelena Skulskaja. See meenutab juba prantsuse filmiklassikat, kus pealkirjade autor on märgitud sageli eraldi stsenaristist, isegi siis, kui see on üks ja seesama isik, rääkimata enamjaolt juhtumeist,…
-
Kinoliidu missioon
Kinoliit on olemuselt meistrite liit, mis ühendab professionaalseid filmitegijaid ning tegutseb eesmärgiga edendada Eesti filmikunsti, säilitada ja arendada professionaalset filmiloomet ning tõsta filmikultuuri. Praegu kuulub kinoliitu 182 professionaalset kineasti.
Kinoliidu kolm põhiülesannet:
loovisikute ja loomeliitude seaduse
järgimine ja teostamine, seaduseloomes osalemine,
Kinoliit toimib seaduseloomes Eesti Audiovisuaalautorite Liidu (EAALi) kaudu, mille on asutanud Eesti Kinoliit.
liikmete õiguste kaitse.
Kinoliit kaitseb EAALi kaudu oma liikmete õigusi saada nende loomingu õigusliku…
-
Kultuuriministeeriumilt loomeliidud tõepoolest tegevustoetust ei saa. Loomeliidud on vabatahtlikud ja liikmemaksul põhinevad organisatsioonid. Kuigi ministeerium kinoliidule tegevustoetust ei anna, on „Filmikunsti” programmis toetatud kinoliidu sisutegevust (näiteks 2011. aastal sai kinoliit 1200 eurot, et osaleda „Baltijos Banga” festivalil; 2012. aastal aga 3000 eurot rahvusvaheliste tegevuskulude katmiseks). Kultuuriministeeriumi komisjon koosneb filmivaldkonna esindajatest ja teeb ministrile ettepaneku toetuste eraldamiseks. Lisaks saavad kinoliidu liikmed taotlelda toetusi kultuurkapitalist. Kulka toetab aasta…
-
Tiit Jürnalt telliti terviklik firmakujunduse pakett, millest praeguseni on säilinud Eesti Kinoliidu logo ja visuaalse kujundina rahvuslik lind suitsupääsuke. Paketti kuulus ka teatmiku kaanekujundus. Paketikujunduse võinuks siiani terviklikult muutmata jätta, ka Tiidu kujundatud kinoliidu teatmiku kaane ja maketi. On ju tegemist praeguseni juhtiva kujunduskunstnikuga. Firmapaketi tervikkujundus on kultuuriloo elujõu ja järjepidevuse säilimisel oluline. Suitsupääsuke on ametliku rahvuslinnuna sama vana kui kinoliit. Jürna plakatid „Luukas” ja…
-
Niisiis tänavu 9. mail valis kinoliidu korraline üldkogu omale uue juhatuse: operaator ja produtsent Vladimir Bogatkin, dokumentalist Jaan-Jürgen Klaus, produtsent Erika Laansalu, kriitik ja režissöör Jaak Lõhmus, BFMi üliõpilane ja operaator Peter Murdmaa, filmikunstnik ja režissöör Mare Raidma, operaator Arvo Vilu. See juhatus pidas oma esimese töökoosoleku 25. mail ja vastavalt MTÜ Eesti Kinoliit põhikirjale valis juhatus enda hulgast uue esimehe, kelleks on Jaak Lõhmus. Istusime…
-
1. „Suvi” (1976, režissöör Arvo Kruusement)
Filmi keskmes on kaks rongiga Venemaalt kojusaabumist, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev: Tootsi (Aare Laanemets) ja Kiire (Margus Lepa) oma.
Toots hüppab kenast vagunist graatsiliselt maha, aitab lahkelt köstril rongi pugeda, tervitab jaamakorraldajat, annab iga liigutusega mõista, et rongireis on talle enesestmõistetav ja lihtne toiming.
Kiir komberdab koju jõudes välja pagasivaguni kitsukesest avast, paljaks varastatud, haige, masenduses, ebamugavast reisimisasendist kangete kontidega.…
-
„Usun, et see saab kindlasti tihedalt kasutatavaks veebileheks, kuna peale põhjaliku informatsiooni on lehelt võimalik leida ka palju huvitavat visuaalset materjali Eesti filmide kohta. Suures mahus on esindatud BFMi tudengite kursusetööd, lühifilmid, mida siiani on näinud ainult õppejõud, tudengid ise ja veel mõned üksikud. Saab vaadata ka paljude mängufilmide katkendeid ning kroonika- ja telefilmide täisversioone,” ütles Sokmann.
Põnevat ja harivat surfamisvõimalust pakub www.efis.ee kõigile filmihuvilistele – nii…
